Kavaiisu keel (omakeelne nimi Nɨwɨ'abigidɨ, Nɨwɨ'abigipɨ) kuulub lõuna-numi keelte hulka. Kavaiisu keel kuulub jutoasteegi keelkonda.[1]

Piirkond muuda

Kavaiisu keelt kõneldakse põhiliselt USAs Lõuna-Californias, täpsemalt Mojave kõrbe Tehachapi-Mojave piirkonnas. .[2]

Keelekood (ISO 639-3): xaw

Kõnelejate arv muuda

Erinevates allikates andmed varieeruvad. 2013. aasta seisuga oli järel vaid 3 üle 60-aastast inimest, kes kavaiisu keelt ladusalt kasutada mõistavad. [2]

Fonoloogia muuda

Vokaalid muuda

Kavaiisu keeles on numi keeltele omaselt 6 täishäälikut:

Eesvokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged vokaalid i ɨ ( ï ) u
Madalad vokaalid e a o

Konsonandid muuda

Kawaiisu keelt võib teiste numi keelte seas ebaharilikuks pidada, sest keele konsonandisüsteem ei ole tuletatud numi keeltest. Konsonante on seeläbi ka palju rohkem.

Bilabiaal ehk huulhäälik Koronaal Palataal ehk kõva suulaehäälik Velaar ehk pehme suulaehäälik Labiaalne velaar Glotaal ehk hõõrdhäälik
Helitu sulghäälik p t / tʰ (t') k / kʰ (k') kʷ (ku) / kʷʰ (k'u) ʔ
Heline sulghäälik b d)
Afrikaat ts (ts) / tsʰ (ts') tʃ (ch) / tʃʰ (ch')
Frikatiiv (helitu) s ʃ (x) x (j)
Frikatiiv (heliline) β z ʒ ɣ ɣʷ
Nasaal m n ŋ (nh)
Tremulant ɾ ɽ (rh)
Lateraal (l)
Poolvokaal j w

Häälikud l ja ŋ esinevad vaid võõrsõnades.

Arvsõnad muuda

  • üks - suui
  • kaks – wahai
  • kolm – pahei
  • neli – watsuui;
  • viis – münügi;
  • kuus – navahai;
  • seitse – noomizh;
  • kaheksa – nanawatsuui;
  • üheksa – suukumüsuui;
  • kümme – mamümüsuui [3]

Keelenäited muuda

  • Nü’ü kiyagweevaad kapaan nüvüvi. – Ma hakkan lume sees mängima.
  • Nü'ü hivikweed aakanuts po'o. – Ma jõin natuke vett.
  • Wüntiikweeneekeen. – Ta tõusis püsti. [4]

Kirjaviis muuda

Keele säilitamiseks ja paremaks õpetamiseks on kasutusele võetud ladina tähestikul põhinev kirjaviis. [5]

Taaselustamine muuda

Kavaiisu keele päästmisega on viimastel aastatel väga aktiivselt ning edukalt tegelema hakatud. Arvestades asjaolu, et seda keelt emakeelena kõnelevaid inimesi oli 2013. aasta seisuga alles kolm, on kättesaadavat materjali selle keele õppimiseks suhteliselt palju, sealhulgas (lisaks mitmele ilmunud õpikule koos CD-materjalidega) ka YouTube’i videod [3].

Kavaiisu keel oli 1994. aastaks väga suures väljasuremise ohus. Üleüldse oli tollal kõnelejaid kokku kahekümne ringis. Tänaseks on olukord eeskätt tänu keeleuurijaile Julie Turnerile, Harold Williamsile, Alan P. Garfinkelile ja nende 2002. aastal loodud kavaiisu keele ja kultuuri keskusele Californias [Kawaiisu Language & Cultural Center] väga palju paranenud. [4]

Viited muuda

  1. [1]
  2. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 25. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2013. Vaadatud 25. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2013. Vaadatud 25. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2013. Vaadatud 25. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda