Kaunase veehoidla regionaalpark
Kaunase veehoidla regionaalpark (leedu keeles Kauno marių regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Kaunase ja Kaišiadoryse rajoonis, lisaks veel Kaunase linnas.
.JPG)
Kaunase veehoidla regionaalpark asub Nemunase jõe orus Kaunase veehoidla ümbruses. Regionaalpark asutati 1992. aastal, et kaitsta Kaunase veehoidlat ja selle ümbruse metsasid, sealseid maastikke, ökosüsteemi ning kultuuripärandit.
Regionaalpargile alluvad mitmed kaitsealad. Nende seas on 119 hektari suurune Strėva maastikukaitseala ja 1850 hektari suurune Kaunase veehoidla maastikukaitseala, 86 hektari suurune Karčiupise hüdrograafiline kaitseala, 68 hektari suurune Uolė hüdrograafiline kaitseala, 49 hektari suurune Pravena hüdrograafiline kaitseala, 430 hektari suurune Dabinta botaanilis-zooloogiline kaitseala, 260 hektari suurune Piliuona botaanilis-zooloogiline kaitseala, 230 hektari suurune Gastilonysi botaanilis-zooloogiline kaitseala, 110 hektari suurune Arlaviškėse botaaniline kaitseala, 13 hektari suurune Arlaviškėse ornitoloogiline kaitseala, 37 hektari suurune Pažaislise arhitektuuriline kaitseala, 21 hektari suurune Kaunase kindluse V fordi arhitektuuriline kaitseala, 34 hektari suurune Palemonase kindlustiste arhitektuuriline kaitseala, 36 hektari suurune Surgantiškėse arheoloogiline kaitseala, 11 hektari suurune Kapitoniškise/Dovainonysi neeme arheoloogiline kaitseala ja 67 hektari suurune Kapitoniškise etnokultuuriline kaitseala.
Girionysis asub Leedu suurim dendropark. Leedu mõttes unikaalsed on Arlaviškėse kadastik ja Dabinta ürgmets.
Veehoidlas elavad särg, haug, linask, latikas, koha ja säga, lisaks võib sealt leida mudamaimu, tõugjat, vimba ja mõrukat. Regionaalpargis elavad ka kõre, suur seatigu, esparseti-sinitiib ja pääsusaba. Imetajatest elab pargis 8 Leedu punase raamatu liiki (tiigilendlane, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir, hilis-nahkhiir, põhja-nahkhiir, valgejänes, saarmas ja kunel), sealt on leitud 70% Leedu imetajaliikidest. Suuremate kiskjate ja sõraliste püsielupaigaks regionaalpark ei sobi, kuna selle metsad on liiga väikesed. Sealne kunelipopulatsioon on aga üks Leedu suuremaid.[1] Regionaalpargist on leitud 86 liiki linde, neist 40 läbirändel. Leedu siseveekogudest on Kaunase veehoidla tähtsaim veelindude talvitumispaik. Punase raamatu liikidest pesitsevad seal hüüp, väikehüüp, jääkoskel, merikotkas, täpikhuik, väikehuik, kormoran, soorüdi, väiketiir, punajalg-tilder, jäälind ja must-harksaba.[2]
Kultuurilises plaanis on regionaalpargis tähtsamad kaks perioodi. Veehoidla alla on jäänud 13 muinasasulat. Hiljem kujunes Nemunase jõgi leedulaste ja jatvingite asuala piiriks. Ristisõdade ajal oli jõe kallastel erisugune saatus - jatvingite ala laastati, leedulaste kaldale rajati aga arvukatest linnamägedest kindlustiste vöönd. Hiljem lubasid suurvürstid jõe vasakkaldale asukaid Preisimaalt, kes tegelesid söepõletamise, metsanduse ja tõrva tootmisega. Üks varasemaid saksa asundusi Leedus - Smalakalnis - jääb regionaalparki. Teine oluline vanem mälestis on Pažaislise klooster. Kaunase veehoidla rajamisel jäid vee alla arvukad muinasasulad ja mitmed külad. Nende elanikud asustati ümber, teise kohta viidi ka mitmed hooned.[3]
Kaunase veehoidla regionaalpargi halduskeskus asub Vaišvydava külas aadressil Miškininkų g. 2.[4] Tähtsamad asulad regionaalpargi territooriumil on Kaunas (osaliselt), Samylai ja Piliuona.
Kaunase veehoidla regionaalpargi pindala on 9 868 hektarit. Sellest 63,5 km² võtab enda alla Kaunase veehoidla.