Katuseaed on aed, mis on rajatud hoone katusele. Katuseaeda esindavad taimed nagu muru, mitmeaastased taimed, põõsad ja madalamad puud. Lisavõimalustena on võimalik rajada katuseaiale ka jalgteid, pinke, mängualasid või isegi tiike.

Katuseaia rajamisel tuleb arvestada sellega, et valitud taimed sobiksid üksteisega kasvutingimuste poolest. Lisaks on katuseaedade ülalpidamine kallim kui tavalistel murukatustel ning tagatud peab olema püsiv niisutussüsteem ja väetamine.[1] Kasvava linnarahvastikuga kaasnevad mitmesugused probleemid. Hoonete katuste peamine funktsioon on hoida ära ilmastiku mõju kõrghoonetele, kuid see ei pea olema ainus katuste eesmärk. Seda eriti tänapäeval, kus linnad arenevad ülemaailmselt, mille tõttu on keeruline leida maad parkide ja aedade rajamiseks ning ka linnapõllunduse jaoks. Linnapõllunduse harrastamine katuseaedades on väga kasulik elanikele, aidates kaasa majanduslikule ning keskkondlikule jätkusuutlikkusele. Mõnedes riikides tagab linnaviljelus isegi toiduga kindlustatuse. [2]

Mõju keskkonnale muuda

 
Haigla katuseaed Jaapanis Nagoyas

Katuseaiad on aina populaarsemaks muutunud. Vaatamata nende suurele kulukusele ning hoolduse vajadusele on hakatud aina rohkem hindama nende kasu nii keskkonnale kui ka inimesele endale. Katuseaiad on ilusa väljanägemisega, pakuvad head vaadet linnale ning nutikat ja kiiret lahendust virgestuseks linna südames. [3]

Peale nende dekoratiivsete omaduste on ka palju teisi positiivseid omadusi, aga ka negatiivseid omadusi katuseaedade rajamisel. [3][4]

Positiivsed omadused:

  • Mikrokliima parandamine
  • Soojuslikud omadused – vähendavad linna nn soojussaare efekti, hoone energiatarbimist ja temperatuuri
  • Hüdroloogilised omadused – vee tasakaalu parandamine, sademevee immutamine
  • Õhu kvaliteedi parandamine – süsihappegaasi sidumine ja hapniku tootmine, õhusaaste ja tolmu vähendamine
  • Ruumi kujunduslahendused – esteetilisuse pakkumine, katusele rajatud installatsioonide katmine, püsivate kompositsioonide loomine
  • Katuse tulekindlate omaduste parandamine
  • Mürataseme vähendamine
  • Katusekihtide mehaaniliste kahjustuste ennetamine
  • Bioloogilise mitmekesisuse suurendamine
  • Elukvaliteedi parandamine
  • Rohealade taastamine hoonete kompleksis
  • Uute funktsioonide (nt virgestusvõimaluste) loomine

Negatiivsed omadused:

  • Raskus (kuni 500 kg/m2)
  • Võimalus, et veeaur kondenseerub hoone soojusisolatsioonikihis ning moodustab vett sisaldavaid tühimikke
  • Võimalus, et taimejuured kahjustavad katusekihte
  • Katuseaia mahukad hooldustööd ja säilitamine

Katuseaed võrreldes teiste rohekatusetüüpidega muuda

 
Ürdiaed muuseumi katusel Jaapanis Tokyos

Rahvusvahelise Rohekatuste Ühenduse [1] kohaselt on kolm rohekatuste tüüpi:

  1. ekstensiivne haljaskatus
  2. poolintensiivne haljaskatus
  3. intensiivne haljaskatus ehk katuseaed
Rohekatuste tüüpide kriteeriumid[1]
Näitajad Ekstensiivne haljaskatus Poolintensiivne haljaskatus Katuseaed
Kõrgus 6–20 cm 12–25 cm 15 cm > 1 m
Kaal 60–150 kg/m2 120–200 kg/m2 180–500 kg/m2
Taimestus samblad, kukeharjad, maitsetaimed ja rohttaimed rohttaimed, maitsetaimed ja põõsad muru, püsikud, põõsad ja puud
Kulukus väike keskmine suur
Hooldus harv perioodiline regulaarne
Niisutus puudub perioodiline regulaarne
Kasutus ökoloogiline kaitsekiht disainitud haljaskatus aed või park
 
Ülikooli raamatukogu katuseaed Varssavis

Katuseaia rajamine muuda

Katuseaia struktuur muuda

 
Katuseaiad Bangladeshis

Katuseaedu on võimalik ehitada mitmel viisil. Kõige lihtsam variant on kasutada taimede istutamiseks potte ja konteinereid. Lisaks on võimalik ehitada puidust või betoonist alustele kõrgendatud taimepeenrad.[5]

Kõige keerulisem viis on ehitada katusele taimestatud ala samamoodi nagu tavalises aias. Sel meetodil on mitmetasandiline struktuur: [1]

  1. Veekindel hüdroisolatsioonikiht ja juuretõke – kaitsevad katust vee ja juurte kahjustuste eest
  2. Drenaažikiht – tagab üleliigse vee äravoolu, lisaks on tagatud veevarude hoiustamine, parem õhustatus, alumiste kihtide kaitse
  3. Filtreeriv kiht – eraldab taime- ja substraadikihte drenaažikihist, tavaliselt kasutatakse geotekstiili
  4. Kasvusubstraat – katuseaia baaskiht, mis tagab taimede juurtele piisavalt kasvuruumi, toitainete varu ning hea vee ja õhu suhte tasakaalu
  5. Vegetatsioonikiht – sobiv taimestiku valik ja istutusviisid

Eeltöö muuda

 
Katuseaed grillimisvõimalustega

Vajalik on enne katuseaia rajamist teha eeltööd uurimaks, kuidas see on võimalik. Tuleb läbi lugeda ehituse eeskirjad ja kohalikud seadused, püstitada eesmärk (kuidas ja milleks aeda kasutatakse) ja eelarve.

Punktid, millele keskenduda enne katuseaia rajamist [6]

  1. Omandiõigus – enne katuseaia rajamist on vaja pidada läbirääkimised maja omanikuga. Katuseaia rajamist võivad piirata maja eeskirjad (seatud tuleohutus, maja kõrguse piirangud).
  2. Kaalu probleemid – tuleks palgata insener või arhitekt, kes korraldab struktuurianalüüsi. Kui tegu on mahuka aia rajamisega, siis on vaja kutselisi paigaldajaid.
  3. Ligipääsetavus – kuidas on võimalik transportida aia materjalid ja vahendid katusele?
  4. Vee kättesaadavus – tuleks arvesse võtta vihmavaadi või tilkkastmissüsteemi paigaldamise.
  5. Päikesevalguse olemasolu – tuleks vaadata, kas ümbritsevad majad tekitavad varjulisi kohti või on mõnes kohas täispäike, mis piirab taimede valikut.
  6. Kuumuse intensiivsus – katust ümbritseb kuumust, mida peegeldavad katuste pinnad, teised hooned ning autod, mille tõttu võib vaja minna varjualust.
  7. Tuule tugevus – tugev tuul võib laastata kogu aia katusel, mille tõttu oleks vaja ehitada katusele tuuletõke.
  8. Privaatsus – et varjata ümbritsevatelt hoonetelt vaadet, võib kasvatada hekitaimi või ronitaimi võrestikul.
  9. Elektrikaablid – tuleks mõelda elektri olemasolule, kui soovitakse kasutada katuseaeda õhtuti.
  10. Panipaigad – tuleks leida lahendus varundamaks aias vajaminevaid tööriistasid ja materjale.
  11. Kulukus – kui palju ollakse nõus kulutama raha katuseaia ehitusele?

Linnapõllundus katuseaedades muuda

Linnapõllunduseks nimetatakse taimede ja loomade söögiks kasvatamist linnades ja nende lähiümbruses, sealhulgas ka hoonete katustel.[7] Seoses linnarahvastuku kasvuga muutub linnapõllundus arenenud riikides aina populaarsemaks. Linnapõllundusega tegelevad inimesed näevad võimalust kasutada hoonete katustel olevat vaba ruumi toiduainete kasvatamiseks. Linnapõllundusel on suur potentsiaal, et suurendada kohaliku toidu tootmist ning vähendada linna negatiivseid mõjusid keskkonnale.[8] ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon toetab linnapõllundust ning aitab kaasa selle omaksvõtule viljelusviisina ja töötab välja kohalikke põllumajandusstrateegiaid.[9]

Viited muuda

 
Katuseaed ''Waldspirale'' Saksamaal
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Global Networking for Green Roofs. http://www.igra-world.com/. Kasutatud 07.05.2018. Inglise.
  2. Jafari, N. et al. (2015). Benefits of Roof Garden In Order to Usage of Urban Agriculture at Roof Garden in High-Rise Building in Malaysia. Advances in Environmental Biology, 9 (24). Kasutatud 07.05.2018. Inglise.
  3. 3,0 3,1 Fletcher, J. J. (2015). "7 Benefits of Rooftop Gardens." https://treescience.com.au/blog/7-benefits-of-rooftop-gardens/. Kasutatud 07.05.2018. Inglise.
  4. Kowalczyk, A. (2011). Green roofs as an opportunity for sustainable development in urban areas. Sustainable Development Applications, 2 (63–77). Kasutatud 07.05.2018. PDF. Inglise.
  5. Shaw, B. H. (2017). "How to be a Successful Rooftop Gardener." https://www.maximumyield.com. Kasutatud 07.05.2018. Inglise.
  6. Iannotti, M. (2017). "What to Consider Before Planting a Rooftop Garden." https://www.thespruce.com. Kasutatud 07.05.2018. Inglise.
  7. Söödav linn. (2008). http://www.eestiloodus.ee. Kasutatud 07.05.2018. Eesti.
  8. Sanyé-Mengual, E. (2015). "Sustainability assessment of urban rooftop farming using an interdisciplinary approach." https://dialnet.unirioja.es. Kasutatud 07.05.2018. Inglise.
  9. FAO's role in urban agriculture. (2018). http://www.fao.org. Kasutatud 07.05.2018. Inglise.