Katkubakter
Katkubakter (Yersinia pestis) on bakteriliik Enterobacteriaceae sugukonna Yersinia perekonnast.
| Katkubakter | |
|---|---|
 Skaneeriva elektronmikroskoobi kujutis katkubakteriga nakatunud kirbu soolestikust. | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Bakterid Bacteria |
| Hõimkond |
Proteobacteria |
| Klass |
Gamma Proteobacteria |
| Selts |
Enterobacteriales |
| Alamselts |
Corynebacterineae |
| Sugukond |
Enterobacteriaceae |
| Perekond |
Yersinia |
| Liik |
Katkubakter |
| Binaarne nimetus | |
|
Yersinia pestis (Lehmann & Neumann, 1896) van Loghem, 1944 | |
| Sünonüümid | |
| |
Bakter võib põhjustada mitmetel loomaliikidel (sh inimesel) katku haigestumist.
Tüved muuda
Aastatel 1942–1998 on inimestel, kirpudel ja väiksematel imetajatel tuvastatud kokku 76 katkubakteri tüve.
Y. pestis subsp. pestis 'el liigitatakse 3 biovars i: antiqua, mediaevalis ja orientalis.[2]
Kirjeldus muuda
Katkubakter on gramnegatiivne bakter.
Arvatakse, et katkubakter on Yersinia pseudotuberculosis'e kloon, mille vanuseks on 1500 – 20 000 aastat.[3]
Nakatumisteed muuda
Arvatakse, et bakter nakatab metsikuid närilisi (ligi 200 liiki) ja neile ligipääsenud liigiomasete kirpude (ligi 80 liiki; vektorid) hammustuse vahendusel, aga ka katkubaktereid piiskadega õhu kaudu sisse hingates või bakteritega nakatunud haiguskolletega kokku puutudes jõuab bakter inimkehasse. Bakter võib surnud näriliste urgudes säilitada nakatumisvõime aastaid.
Mullas ja vees võib bakter kuid patogeensena püsida.
Patogeensus muuda
Pikemalt artiklis Katk
Inimese katkubakterinakkusel (Yersinia pestis'e nakkus) eristatakse kolme kliinilist vormi:
- buboonkatk (põletikulise protsessi paikmeteks mandlid, neelumandlid, põrn ja tüümus[4])
- esmane septiline katk
- esmane kopsukatk
Katkubakteri patogeensus seisneb rohkes paljunemises ja nakatunud imetajate immuunkaitse mehhanismide ületamises. Bakter pääseb organismi näiteks kirbuhammustuse koha kaudu ja sealt edasi lümfiteede kaudu regionaalsetesse lümfisõlmedesse, sealt omakorda edasi vereringesse ning teistesse elunditesse.
Baktereid küll fagotsüteerivad spetsiaalsed rakud, kuid neid ei hävitata (põletikulised ja üles paistetanud lümfisõlmed).
Nakatunud organism vastab bakterile varieeruva sümptomaatikaga, kas soontesisese verehüübimise, hulgielundhäire või täiskasvanu respiratoorse distressi sündroomiga.
Katkuseptitseemia tüsistused on katkukopsupõletik, katkumeningiit, plague endophthalmitis, maksa- ja põrnaabstsess ning generaliseerunud lümfadenopaatia.[5]
Ajaloolist muuda
Bakteri avastasid 1894. aastal Šveitsi päritolu prantsuse arst Alexandre Yersin ja dr Shibasaburo Kitasato (1852–1931).[6]
Teise maailmasõja ajal olevat Jaapani armee üksus 731 katsetanud katkubakterit bioloogilise relvana, vabastades elanikerohkete alade kohal Hiinas ja Mandžuurias katkubakteriga nakatunud kirpe.[7]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Dongyou Liu, "Manual of Security Sensitive Microbes and Toxins", lk 403, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 9.07.2015)(inglise keeles)
- ↑ Dongsheng Zhou, Zongzhong Tong, Yajun Song jt, Genetics of Metabolic Variations between Yersinia pestis Biovars and the Proposal of a New Biovar, microtus, J Bacteriol. august 2004; 186(15): 5147–5152, doi: 10.1128/JB.186.15.5147-5152.2004,PMCID: PMC451627, veebiversioon (vaadatud 9.07.2015)(inglise keeles)
- ↑ J. Parkhill, B. W. Wren, N. R. Thomson jt, Genome sequence of Yersinia pestis, the causative agent of plague, Nature 413, 523-527 (4. oktoober 2001), doi:10.1038/35097083, veebiversioon (vaadatud 9.07.2015)(inglise keeles)
- ↑ 2015 ICD-10-CM Diagnosis Code A20 Plague, veebiversioon (vaadatud 9.07.2015)(inglise keeles)
- ↑ Stefan Riedel, Plague: from natural disease to bioterrorism, Proc (Bayl Univ Med Cent). aprill 2005 ; 18(2): 116–124, PMCID: PMC1200711, veebiversioon (vaadatud 9.07.2015)(inglise keeles)
- ↑ Rebecca Maki, Discovery of Yersinia pestis, University of Pittsburgh, veebiversioon (vaadatud 9.07.2015)(inglise keeles)
- ↑ Stefan Riedel, Plague: from natural disease to bioterrorism, Proc (Bayl Univ Med Cent). aprill 2005 ; 18(2): 116–124, PMCID: PMC1200711, veebiversioon (vaadatud 9.07.2015)(inglise keeles)
Kirjandus muuda
- Katkubakter
- Jennifer E. Trosky, Amy D. B. Liverman ja Kim Orth, Yersinia outer proteins: Yops, Cellular Microbiology (2008) 10(3), 557–565 doi:10.1111/j.1462-5822.2007.01109.x
- Patogeensus
- ROBERT D. PERRY, JACQUELINE D. FETHERSTON, Yersinia pestis—Etiologic Agent of Plague, CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 1997, lk 35–66, 10. väljaanne, nr 1
- Yanjun Li, Yujun Cui, Yolande Hauck jt, Genotyping and Phylogenetic Analysis of Yersinia pestis by MLVA: Insights into the Worldwide Expansion of Central Asia Plague Foci, 22. juuni 2009, DOI: 10.1371/journal.pone.0006000