Kassimäng

"Kassimäng" (ungari keeles: "Macskajáték") on István Örkény kirjutatud näidend.

Kokkuvõte

"Kõik tahame üksteiselt midagi. Ainult vanadelt inimestelt ei taha enam keegi midagi. Aga kui vanad inimesed üksteiselt midagi tahavad, siis me naerame."

Näidendis on tähtsal kohal kahe eakate õdede kirjavahetust. Vanem õde on Saksamaal Garmisch Partenkirchenis elav Giza. Ta kolis sinna oma rikka poja juurde. Giza on kombekas tark proua. Ta on ratastoolis ja on oma saatusega (ehk surmaga) leppinud. Giza kirjutab enda kohta: "Mina olen, mu kallis, üks vanaeit; seda sorti vanainimene, kes ei sõdi vanaduse vastu. Nüüd ma olen vanaks saanud, olen palju üksi, aga ma talun ka seda, püstipäi, isegi teatava uhkusega; usu mind, raskem on taluda noorust kui vanadust, kus inimesel ei ole enam valikut. Ja kõige raskem on välja kannatada vanadust, mis uinutab end noorusega." Teine õde on Erzsi, 65-aastane lesk. Erzsi on elavama iseloomuga. Tema just ei taha aktsepteerida, et ta pole sama noor kui kunagi. Giza kirjutab Erzsi kohta: "Sina oled üleni üks liikumine ja elu; see temperamendivahe oli olemas ka enne, kui ma vigaseks jäin." Erzsi kirjutab Gizale, et tal on uus hea sõbranna, Paula. Ta kiidab teda taevani. Giza on selle sõpruse peale natuke kade. Erzsi näeb uuesti oma lapsepõlve armastust, kunagine ooperilaulja Viktor Csermlényi. Kuigi Erzi oli mitu aastat Béla Orbániga abielus, oli tal ikka vahekord Viktoriga. Ta armastas nii Bélat kui ka Viktorit. Siis kui Erzi vanana Viktorit uuesti näeb, ei taha ta tunnistada, või ta ei saa aru, mis tunded tal Viktori vastu on. Giza on kindel, et Erzsi on kunstnikusse armunud. Erzsi aga väidab, et ta kardab teda; "Kogu tema olemus on mulle võõras: ta on ablas, egoistlik, immoraalne. Nagu metsloom". Erzsi hakkab aru saama, et tema sõbranna Paula, on tegelikult terve selle aja temaga mänginud ning isegi Viktoriga kokku saanud ja õhtusööki söönud.

Näidendi lõpp oli veidi ebaselge. Eelviimane osa lõpeb sellega, et Erzsi satub masendusse, ta ei suuda enam magada ja asi lõpeb sellega, et ta sooritab enesetappu. Teose viimases osas on Giza lõpuks Erzsi juurde jõudnud. Giza on näidendis mitu korda maininud/küsinud, millal Erzsi siis lõpuks Saksamaale tuleb. Giza tuli koju sellepärast, et tal oli vaja, et Erzsi teda lohutaks, aga tegelikult oli Erzsi see, kellel oli abi vaja. Kahjuks õe armastusest ei piisanud.

Ülesehitus

Näidend koosneb mitmest osast. Iga kontakt on välja toodud sellisel viisil, et on kirjutatud näiteks; "Kirjad", "Öised telefonikõned", "Kolm telefonikõnet", "Kaugekõne", "Viimane kiri", "Viimased kakskümmend neli tundi" jms.