Kassari
|
See artikkel on Kassari saarest; küla kohta saare keskel vaata artiklit Kassari küla; reisi-kaubalaeva kohta vaata artiklit Kassari (reisi-kaubalaev); Kassari nime kandis varem ka laev Runner 4. |
Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud ja liitunud saar Väinameres. Looduskaitseregistris teda eraldi saareks enam ei loeta.[1]
Kassaris elab kolmsada inimest neljas külas: Esiküla, Kassari, Orjaku, kuhu 19. sajandi alguses sadam ehitati (praegu jahisadam), ja Taguküla.
Nime päritolu muuda
Esimest korda on Kassarit mainitud 1520. aastal, kui nimetati saari nimedega Cassar und Kakar. Järgnesid nimekujud Kaskesara (1564), Kasaßari Hollma ja Kasksarske Wacke (1688), Cassari Hollma (1709) ning Kassaro ja Kassar (1770).[2]
Rahvasuu tõlgendab Kassarit Kaassaarena Hiiumaa kõrval. Keeleteadlased on teist meelt. Carl Friedrich Wilhelm Russwurm, Paul Ariste ja Lauri Kettunen arvasid kõik ühtviisi, et saare nimi on tulnud sõnadest "kask" ja "saar".[2]
Ajalugu muuda
Kassari mõis eraldati Vaemla mõisast 18. sajandi alguses.[2] Esialgu kutsuti seda lihtsalt Saare mõisaks (1732)[2]. Mõisa valitsejamaja asus Kassari külas. Küla sai nime saare järgi.[2]
Kassari mõisa õunaaed oli laialt kuulus. Õunaaed on tänapäevani säilinud.
1920. aastatel rajati Kassari asundus ja selle osast moodustati 1939. aasta paiku Uusküla. Viimane liideti 1977. aastal taas Kassari külaga.[2]
Mõisa valitsejamajas alustas 1967. aastal tööd Hiiumaa muuseum.[3] Kui muuseum kolis 1990. aastatel ruumipuuduse tõttu Kärdlasse Pikka Majja, jäi Kassarisse muuseumi filiaal.
Traditsioonilise hiidlaste seltside jaotuse järgi on Kassari elanikke kutsutud jänesesaaremeesteks. Nimetust on rahvasuus põhjendatud sellega, et Kassaris leidus palju jäneseid, kuid ka sellega, et saarel olla jänese kuju.[4]
Kultuur muuda
Kassari on tuntud suvituspiirkond. Saarel armastas suvitada luuletaja Ott Arder, seal oli Jaan Krossi ja Ellen Niidu suvekodu. Saarest on lugusid kirjutanud teatrimees Voldemar Panso. Kassariga oli tihedalt seotud ka Aino Kallas, kelle majamuuseum asub Tagakülas. Pikka aega asus Kassaris Hiiumaa koduloomuuseum.
Loodus muuda
Kassari pindala on 19,3 km³. Kui seda lugeda saareks, siis oleks Kassari suuruselt Eesti viies saar napilt Naissaare ees.
Hiiumaa kagurannikust eraldab Kassarit roogu kasvanud Käina laht. Kassarist läänes on Jausa laht, kirdes Õunaku laht. Üle 56 kilomeetri pikkune rannajoon on väga liigestunud: läänes on Orjaku, kirdes Vesimaa poolsaar, kagus Tagaküla poolsaar, lõunas Piibunina ja edelas Orjaku säär, mis tipneb Sääretirbiga. Taimkattes valdavad kadastikud, pärisaru- ja rannaniidud.
Põhjast lõunasse läbib Kassarit oos, mis moodustab lõuna pool Sääretirbi ja jätkub vee allgi. Kassari kõrgeimas kohas ulatub oos 15 meetri kõrgusele merepinnast.
Esimesena kerkis merest vallseljaku kõrgem osa mitu tuhat aastat tagasi. Tuhande aasta eest oli Kassari kohal kaks saart: Kassari idas ja Orjaku läänes. Need saared ühinesid umbes viiesaja aasta eest. Paari viimase aastasaja jooksul on Orjaku külge kasvanud veel Puulaid ja Reigi saar.
Aastast 2015 pole Kassari enam ametlikult saar, kuna vahe Hiiumaaga on maatõusu tõttu kadunud.[5]
Viited muuda
- ↑ EELIS: meresaared, vaadatud 19.01.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Eesti kohanimeraamat, lk. 181.
- ↑ Kassari ekspositsioonimaja Vaadatud 24. oktoobril 2016.
- ↑ Hugo Puss. Hiidlaste seltsid. Etüüd Hiiumaa siseetnonüümika alalt. Keel ja Kirjandus 1973, nr 11, lk 679.
- ↑ Hardo Roosna, Kassari ei saanud saare staatust tagasi, Hiiu leht nr 16 (2684)
Kirjandus muuda
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kassari |