Kaskadöör
Kaskadöör (prantsuse keeles cascadeur; inglise keeles stunt performer, stunt double, stuntman/woman) on väljaõppinud spetsialist, kelle töö on teha keerulisi ja ohtlikke trikke.
Tavaliselt kaasatakse kaskadööre filmidesse, sarjadesse ja reklaamidesse, kus nad asendavad füüsiliselt keerulistes stseenides näitlejaid, kes ei julge või oska ülesvõetavat ohtlikku või erioskusi nõudvat tegevust sooritada. Sellised erioskused on mõne spordiala või võitluskunstide valdamine, akrobaatiline võimekus, sõiduki juhtimine jne. Kaskadöör ei pea alati olema näitleja kehadublant (stunt double), vaid võib olla peamine etendaja – näiteks reklaami jaoks, milles on tagaajamise stseen.
Ajalugu muuda
Esmased kaskadööritööd pärinevad 1920. aastate lõpust tummfilmidest, kus suurem rõhk oli visuaalsel komöödial. Seejärel hakkas trikkide keerukus üha kasvama, sest mida julgemaid ja raskemaid kaskadöörivõtteid filmides tehti, seda rohkem mõjusid need publikule. Trikkide abil sündinud huumor tegi Hollywoodis tummfilmi žanri populaarseks.[1]
Filmikunsti algusaegadel tuli kõik närvikõdi tekitavad trikid ise teha. Üheks ikoonilisemaks hetkeks peetakse seika filmist "Steamboat Bill, Jr." (1928), kus kaks tonni kaaluv kahekorruselise elumaja sein kukub Buster Keatoni poole, maandudes avatud aknaga täpselt tema ümber.[1]
Peamiselt töötasid kaskadööridena valged mehed, kes olid võimlejad, akrobaadid, sukeldujad või ka insenerid. Naisi ja muude rasside esindajaid ei usaldatud seda tööd tegema ehk meeskaskadöörid kehastusid kehadublandiks parukate ning naha tumedaks värvimise abil (blackface).[2]
Alguses kasutati hulljulgeid trikke komöödiafilmides, aga kui kinokülastajad soovisid üha rohkem närvikõdi, said populaarseks märulifilmid. 1939. aastal muutis Yakima Canutt filmis "Stagecoach" kaskadööritrikke igaveseks. Näitleja ronis liikuva hoburakendi vahele, kukkus maapinnale ja lasi kaarikul suure kiirusega enda kohalt üle sõita. See trikk on olnud eeskujuks paljudele filmidele ja on suure au sees tänapäevalgi.[1]
Tehnoloogia areng muuda
1960. aastatel toimunud tehnoloogia arenguga kasvas turvalisuse tähtsus ning turvaseadmed arenesid, mis võimaldas teha üha keerukamaid ja hulljulgemaid trikke. Seni olid kaskadöörid teinud kõike oma füüsilise võimekuse piires, aga tänu tehnika arengule sai tehniliselt keerukad trikid füüsikaseaduste ja arvutite abil põhjalikumalt läbi mõelda.
1974. aastal kasutas Guy Hamilton James Bondi spioonifilmis "The Man with a Golden Gun" kõrgtehnoloogilist simulatsiooni, mis aitas täpselt välja arvutada, millise nurgaga tuleks hoovõturada ehitada, et auto suudaks füüsiliselt õigesti maanduda. James Bondi filmisaaga andis kaskadööri erialale uue tähenduse.[2] Tänu sellistele töödele tekkis uus amet – trikikoordinaator (stunt coordinator), kes vastutab triki tehnilise poole eest, aidates välja mõelda turvalisi lahendusi ja kavalaid silmapetteid.
1980. aastaid võib pidada kaskadööriala kuldajaks. Üks tuntumaid selle aja tegutsejaid oli näitlejast kaskadöör Jackie Chan, kes sooritas oma trikid ise. Filmis "Project A" (1983) taaselustas ta Harold Lloydi 1960. aastate suure kella küljes rippumise triki, kukkudes 18 meetri kõrguselt läbi kolme õhukese varikatuse. Kuna näitleja soovis saavutada ideaalset tulemust, tegi ta seda kolm korda. 1985. aastal tegi Chan filmis "Police Story" seni ühe ohtlikema triki. Ta hüppas kõrge posti külge, libises mööda seda alla läbi tulede ja klaasi ning lõpetas all oleva maja katuses. Selle käigus sai ta suured põletushaavad ja murdis luid.[1]
1990. aastatel jõudis filmikunsti CGI (computer-generated imaginary) ehk arvutiga (tehislikult) loodud videopilt. See tõi kasutusele rohelise/sinise tausta (green/blue screen), mille abil on võimalik panna tegelased väljamõeldud asukohta või eemaldada videopildist filmi jaoks üleliigne turvavarustus. Siiski kasutatakse võimalikult tõepärase kaadri saamiseks endiselt kaskadööre.
Ohtlikke trikke võib leida näiteks James Bondi "GoldenEye" (1995) filmis, kus kutseline vabalangeja sooritas Šveitsi mägedes benji-hüppe. 2001. aasta filmis "The Fast and the Furious" tehti väikese hoovõturaja abil terve pööre ümber auto telje. "Mission Impossible" filmides jookseb Tom Cruise mööda pilvelõhkuja seina, ripub liikuva lennuki küljes, maandub kõrgelt laskudes napilt enne põrandat jms – ta on üks väheseid näitlejaid, kes teeb enamiku oma trikkidest ise.[1]
Naised kaskadööride maailmas muuda
Naistel oli kaskadöörina väga raske tööle asuda, sest seda tööd tegid enamasti mehed. Naisi peeti kaskadööritööks sageli liiga rumalaks, uljaks või hulljulgeks, mistõttu kujunes arvamus, et nende palkamine on ohtlik. Sellele alale pääsesid naised peamiselt siis, kui nende vanem või abikaasa oli ka kaskadöör. Loomulikult leidus aga ka erandeid.
Raske oli ka neil, kes olid jala juba ukse vahele saanud – neil tuli pidevalt tõestada, et nad väärivad tööd. Probleemi nähti ka võtteplatsil meeste peade sassiajamises, mis segas väidetavalt töö tegemist. Naiskaskadöörid pidid eriti hoolikalt käituma, et neile ei saaks midagi ette heita. Kuni 1960. aastate lõpuni ei nähtud naha toonimises ja naiste asemel meeste kasutamises probleemi.[2]
Üks esimesi naiskaskadööre, kes oli Ameerikas elukutseline rodeoratsutaja, oli Polly Burson. Ta alustas ratsutamist kaheksa-aastaselt ning trikitas nendel metsikutel loomadel juba 11-aastaselt, võisteldes kõikjal üle Ameerika, isegi Euroopas ja idamaades. 1940. aastatel lõpetas ta rodeoga tegelemise, et saada Hollywoodi kõige hulljulgemaks kaskadööriks. Aastate jooksul oli ta mitme naisnäitleja kehadublant ja 1986. aastal paigutati tema nimi Hollywoodi kuulsuste alleele.[3]
.jpg)
Polly Burson osales 1974. aastal filmis "Earthquake". Ta seisis terrassil, mida pidi tabama peaaegu 14 000 liitrit vett, aga trikk ebaõnnestus, kuna vesi pääses liikuma valest kohast. Hiiglaslik veesein tabas naist otse näkku, lõhkus tema põsesarnad ja lisaks murdus naisel jalaluu. Hiljem selgus, et kaamera isegi ei filminud ja vajalikku võtet ei saadud.[4]
Väga võimekaid naiskaskadööre leidub ka tänapäeval. Üks edukamaid on Uus-Meremaalt pärit Zoë Bell. Tema tuntumad tööd on Quentin Tarantino filmis "Kill Bill: Volume 1" (2003) ja "Kill Bill: Volume 2" (2004), kus ta kehastas dublandina Uma Thurmani tegelaskuju. Lisaks osales ta 2017. aastal Taika Waititi Marveli filmis "Thor: Ragnarok", kus ta oli ühe peaosatäitja Cate Blanchetti kehadublant, ja 2019. aastal Quentin Tarantino filmis "Once upon a Time in Hollywood".
Edukate naiskaskadööridena on karjääri teinud lisaks Zoë Bellile Dayana Grant ja Olivia Jackson, kuid tänapäeval on naiskaskadööre aina enam.
Kaskadöörid Eestis muuda
Eestis on kaskadööritööd vähe, mistõttu peab äraelamiseks käima tööl ka välismaal. Eesti esimene spetsialiseerunud kaskadöör on Enar Tarmo, kes asutas 2002. aastal koos Soome kaskadööri Reijo Reko Kontioga firma OÜ Stunts ning teeb koostööd nii Eesti filmitootjatega kui ka osaleb Eestis filmitavates koostööprojektides.[5]
Tema järeltulijaks ja Eesti kaskadööriala edendajaks võib pidada Roman Neso Laupmaad, kes on seotud Eesti ja Hollywoodi filmidega. Laupmaa alustas trikitamisega OMAtsirkuses, millega Enar Tarmo on pikka aega seotud olnud. Peamiselt on Roman Neso Laupmaa koordinaator, kuigi vahel leiab teda ka trikke tegemas.
Eestis kasutatakse filmimisel peamiselt akrobaaditaustaga või võitluskunsti tundvaid professionaale.
Vigastused muuda
Kui näitleja peaks ennast filmimise ajal vigastama, võib see seisata terve võtteperioodi, tekitades nii rahalise kui ka ajalise kahju. Paljud filmitootjad ei ole nõus sellist riski võtma ja seepärast kasutataksegi ohtlike või keeruliste trikkide tegemiseks kaskadööre.
- Jackie Chan kukkus filmi "Armour of God" (1986) võttel kõrgelt puu otsast alla ja lõi oma pea nii tugevasti ära, et tal tuli minna operatsioonile.[1]
- Vin Dieseli kehadublant Joe Watts kukkus 2019. aastal filmi "Fast and Furious 9" võttel üheksa meetri kõrguselt rõdult alla, kui tema turvatross katkes. Kukkudes sai mees tõsise peavigastuse.[6]
- Kui Tom Cruise tegi 2018. aastal filmi "Mission: Impossible – Fallout", ebaõnnestus tal hüpe ühelt majalt teisele ja ta maandus vastu maja seina. Selle tagajärjel diagnoositi tal hüppeliigese murd. [7]
- Eestis juhtus õnnetus 2019. aastal Margus Paju spioonipõneviku "O2" võttel. Priit Võigemast vigastas jalga stseenis, kus ta pidi jooksma Helsingi Malmi lennuväljal lennuki poole. Kannakõõluse rebend vajas operatsiooni ja see peatas filmi tootmise pikemaks ajaks.[8]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "A Short History of Action Stunts". Copenhagen Industries. 8. märts 2019. Vaadatud 4. detsembril 2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Mollie Gregory (2015). Stuntwomen: The Untold Hollywood Story. University Press of Kentucky.
- ↑ "Polly Drayer Mills Burson". National Cowboy and Western Heritage Museum. Vaadatud 4. detsembril 2021.
- ↑ Grady Hendrix (2016). Beating the Odds The invisible labor of female daredevils. New York.: FilmComment vol. 52.
- ↑ "Stunt koduleht". Vaadatud 4. detsembril 2021.
- ↑ Stephen Moyes, Rachel Dale, Patrick Gysin, Molly Rose Pike (2019). "'FEARING THE WORST' Vin Diesel's Fast and Furious 9 stunt double in 'coma' after plunging 30ft in horrific accident at Warner Brothers UK studio". The Sun. Vaadatud 4. detsembril 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Gwilym Mumford (2017). "Tom Cruise injury halts filming on Mission Impossible 6". The Guardian. Vaadatud 4. detsembril 2021.
- ↑ Kerttu Kaldoja (2019). "Priit Võigemast sai põnevusfilmi "O2" võtetel vigastada". ERR uudisteportaal. Vaadatud 4. detsembril 2021.