Kars

Kars on linn Türgi kirdeosas Ida-Anatoolia regioonis, Karsi provintsi keskus. Asub 45 km kaugusel Armeenia piirist 1760 m kõrgusel Karsi jõe ääres.

Ajalugu muuda

Kars oli aastatel 928–961 Bagratiidide juhitava armeenlaste kuningriigi pealinn. 11. sajandil vallutasid linna seldžukid, 13. sajandil mongolid ja 1387. aastal Timur.

1514 sai linnast Osmani impeeriumi osa. Karsi põhjaossa püstitati umbes 1579. aastal sultan Murad III juhtimisel Karsi linnus.^[2] Hiljem sai linnusest Karsi kindluse tsitadell.

Kindlus oli Osmani riigi oluline tugipunkt, mida venelased piirasid esimest korda Kuuenda Vene-Türgi sõja ajal 1807. Venelased vallutasid Seitsmenda Vene-Türgi sõja 1828. aastal kindluse, kuid Adrianoopoli rahulepinguga anti see Osmani riigile tagasi. Ka Kaheksanda Vene-Türgi sõja (Krimmi sõja) ajal vallutasid venelased 1855. aastal kindluse, kuid Pariisi rahulepinguga anti see 1856. aastal Osmani riigile tagasi.

Pärast Üheksandat Vene-Türgi sõda läks linn 1878. aasta San Stefano rahuga lõplikult Venemaa valdusse. 1886. aastal asutasid eesti väljarändajad Karsi linnusest (kindluse tsitadellist) umbes 6 km kaugusele lõunasse uue küla Uus-Estonia.

Osmani sõjavägi okupeeris 1918 linna, kuid pärast riigi lüüasaamist Esimeses maailmasõjas vallutasid linna Armeenia Vabariigi väed. 1921. aastal Türgi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Karsi rahulepinguga läks linn Türgi valdusse. Armeenia seda lepingut ei tunnista ja nõuab Karsi endale.

Vanalinnast üle Karsi jõe põhjas asub Kaukaasia ülikool (Kafkas Üniversitesi).

Linnast lõunas asub Karsi lennujaam. Lennuväli on kohe vastu Uus-Estonia küla idakülge, kuid küla keskelt lennujaama peahooneni on umbes 2 km.

Karsis toimub Orhan Pamuki romaani "Lumi" tegevus.

Kars – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis