Karpvähilised
- Mitte segi ajada kirpvähilistega (Amphipoda), kes kuuluvad kõrgemate vähkide rühma
Karpvähilised ehk karpvähid ehk ostrakoodid (Ostracoda) on vähkide klassi kuuluvad loomad. Praeguseks on tuvastatud umbes 50 000 väljasurnud või nüüdisaegset liiki, mis jagunevad seitsmesse seltsi. Eestist on leitud 93 liiki karpvähilisi.
| Karpvähilised | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Vähid Crustacea |
| Selts |
Karpvähilised Ostracoda |
Karpvähilised on väikesed vähid, kelle suurus jääb 0,2 ja 30 mm vahele. Enamiku karpvähiliste suurus jääb 1 mm juurde.
Ehitus muuda
Karpvähkide keha on suletud kahepoolmelisse karpi, mille ehitus on liigiti erinev. Karp on tavaliselt kitiinist või lubjast ning selle peamine funktsioon on vähi kaitse. Kõhupoolel asub neil pilu, kust ulatuvad välja jalad, tundlad ja osa tagakehast.
Karpvähilised kuuluvad tavaliselt veekogu zoobentosesse. Mõned liigid elavad ka avavees. Karpvähilised elavad nii mage-, riim- kui ka merevees, üksikuid liike on leitud ka mullast.
Kirjandust muuda
- Sohar, K. (2006). Karpvähilised – võimalus selgitada järvee arengulugu. – Eesti Loodus 1: 20–23.