Karl Schirdewan
Karl Schirdewan (sünninimi Karl Arentz; 14. mai 1907 Stettin (tänapäeval Szczecin, Poola) – 14. juuli 1998 Potsdam) oli Saksa DV riigitegelane.
Karl Schirdewan oli vallaslaps. Ta ema Josephine Arentz loobus pojast ja andis ta kasvatada Schirdewanide perekonda. Rahvakooli lõpetamise järel õppis Schirdewan 1922–1924 Breslaus kaubandust. 1923. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Noorsooliitu ja 1925. aastal Saksamaa Kommunistlikku Parteisse. 1926–1929 töötas ta Breslaus jooksupoisi ja bürooabilisena, 1929–1931 oli töötu. Alates 1928. aastast kuulus ta Saksamaa Kommunistliku Noorsooliidu juhtkonda, oli selle Sileesia piirkonna esimees. 1931–1932 juhatas ta Saksamaa Kommunistliku Noorsooliidu kirjastust Junge Garde. Seejärel oli mitmel juhtival ametikohal Saksamaa Kommunistlikus Noorsooliidus.
Natsionaalsotsialistide võimuletuleku järel jätkas Karl Schirdewan põrandaalust poliitilist tegevust. 1934. aastal ta vahistati, 10. mai 1934 karistati teda kolmeaastase vabaduskaotusega. Vabaduskaotuse ärakandmise järel peeti teda 1937–1945 kinni koonduslaagrites.[1]
Vangilaagrist vabanemise järel sai Karl Schirdewanist Saksamaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige. Kommunistide ja sotsiaaldemokraatide sundliitmise järel 1946. aastal sai ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liikmeks. Alates 1947. aastast juhtis Schirdewan töögruppi, mis uuris illegaalset parteitööd. Alates 1949. aastast oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Eestseisus läänekomisjoni juhataja asetäitja ja alates 1950. aastast Keskkomitee lääneosakonna juhataja. 1952. aastal sai ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Saksimaa ja Leipzigi piirkonnaorganisatsiooni juhatajaks.
1953. aasta juulis sai Kari Schirdewan Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liikmeks.[2] Ta oli 1953–1958 Keskkomitee juhtivate organite ja kaadri sekretär. 1954–1957 oli ta Keskkomitee julgeolekukomisjoni liige. 1952–1958 oli ta ka Rahvakoja (parlamendi) liige.
1950. aastad olid Karl Schirdewani poliitilise karjääri tippaeg, ta tõusis parteijuhi Walter Ulbrichti järel teiseks võimumeheks riigis. Ent Schirdewan kaotas võimuvõitluse Ulbrichtiga ja Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei 35. pleenumil 6. veebruaril 1958 vabastati ta fraktsioonilises tegevuses süüdistatunata kõigist ametitest.[3]
1958–1965 oli Karl Schirdewan Riikliku Arhiividevalitsuse juhataja Potsdamis. 1965. aastal jäi ta pensionile. 1976. aastal kustutati tema parteiline karistus. 20. jaanuaril 1990 rehabiliteeris Demokraatliku Sotsialismi Partei vahekomisjon Karl Schirdewani ja ta sai partei vanematekogu liikmeks.[4]
Viited muuda
- ↑ Karl Schirdewan : fr. deutscher Politiker (DDR); SED; PDS Munzinger
- ↑ SED-Führungsgremien : Übersicht über die Mitglieder und Kandidaten des Politbüros des ZK der SED (1949-1989) Bundesarchiv. SED- und FDGB-Archivgut
- ↑ Schirdewan, Karl (eigtl.: Aretz) * 14.5.1907, † 14.7.1998 :Mitglied des Politbüros des ZK der SED Bundesstiftung zur Aufarbeitung der SED-Diktatur
- ↑ Der zweite Mann hinter Ulbricht luise-berlin.de