Karl Litzmann

Karl Litzmann (22. jaanuar 1850 Neu Globsow, Brandenburg – 28. mai 1936 Neu Globsow, Brandenburg) oli Saksamaa sõjaväelane ja poliitik, aastast 1898 jalaväekindral.

Karl Litzmann
Hüüdnimi	"Brzeziny lõvi"
Sünniaeg	22. jaanuar 1850 Neuglobsow, Stechlin, Brandenburg
Surmaaeg	28. märts 1936 (86-aastaselt) Neuglobsow, Stechlin, Saksamaa
Truudusvanne	Saksa keisririik (kuni aastani 1918) Weimari vabariik (kuni aastani 1933) Natsi-Saksamaa
Teenistus	Armee
Teenistusaeg	1867–1918
Auaste	Jalaväekindral
Juhtinud	49. (6. Pommeri) jalaväerügement 74. jalaväebrigaad 39. diviis 3. kaardiväediviis XXXX reservkorpus
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda Łódźi lahing)
Autasud	Pour le Mérite tammelehtedega

1895 nimetati Karl Litzmann ooberstiks ja ta oli ametis Berliini Sõjaakadeemia direktsiooni liikmena. 1898 sai temast kindral. Aastatel 1902–1905 oli Karl Litzmann Berliini Sõjaakadeemia ülem.

1905 saadeti ta vastuolude tõttu maaväe juhtkonnaga erru, kuid Esimese maailmasõja puhkedes 1914 kutsuti teenistusse tagasi. Oktoobris 1914 nimetati ta 3. jalaväediviisi ülemaks, mis paistis novembris 1914 silma kangelasliku läbimurdega Vene piiramisrõngast Poola linna Brzeziny lähistel. Łódźi juures õnnestus tema diviisil peatada Vene vägede pealetung Berliini ja Poznani suunal. Nende kangelastegude eest autasustati kindral Litzmanni ordeniga Pour le Mérite ja ta pälvis hüüdnime "Brzeziny lõvi". 1915. aastal juhatas ta 40. reservkorpust.

Aastatel 1926–1928 kirjutas Karl Litzmann oma kaheosalised memuaarid ja kuigi tema sõjaline karjäär oli selleks ajaks lõppenud, astus ta veel 1930 poliitikasse, asudes 80-aastaselt toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP). 1932 valiti ta NSDAP liikmena Riigipäeva liikmeks ning ta jäi sellele ametikohale kuni surmani. Litzmann oli vanim parlamendiliige ja kuni Riigipäeva juhataja valimiseni juhatas istungeid just tema. 1934 nimetati ta ühtlasi Adolf Hitleri poolt kokku kutsud Preisimaa Riiginõukogu liikmeks.

Kindral Litzmann suri 1936. aastal ja talle korraldati riiklikud matused. Pärast Poola okupeerimist Saksamaa poolt nimetati Łódźi linn 11. aprillil 1940 ümber Litzmannstadtiks ja Brzeziny linn Löwenstadtiks (lõvilinn). 1945. aastal ennistati linnadele nende endised nimed.

Baieris Passaus oli Litzmanni järgi tänav nimetatud.

Litzmann oli Brandenburgis asuva Neuruppini linna aukodanik. 2007. aastal võeti talt aukodaniku nimetus ära.

Karl Litzmanni poeg Karl Siegmund Litzmann oli SA ohvitser, aastatel 1941–1944 Eestimaa kindralkomissar. Karl Litzmanni tütrepoeg Walter Lehweß-Litzmann oli tuntud hävituslendur ja Rüütliristi kavaler.