Kapcevičy (transkribeerituna Kaptsevitšõ) on alevik (endine alev) Valgevenes Homieli oblastis Pietrykaŭ rajoonis, Kapcevičy külanõukogu halduskeskus. Alevik asub oblasti keskusest Homielist 191 ja rajooni keskusest Pietrykaŭst 21 kilomeetri kaugusel.

Kapcevičy

valgevene Капцэвічы * / Kapcevičy *transkriptsioon: Kaptsevitsõ
vene Копцевичи (Koptsevitši)

Elanikke 1478 (2010)[1]

Koordinaadid 52° 14′ N, 28° 19′ E
Kapcevičy (Valgevene)
Kapcevičy


Ajalugu muuda

Kapcevičy ümbruses asuvad mitmed kurgaanid, mis näitavad, et sealne piirkond on vana asustusega. Kirjalikes allikates mainitakse asulat esimest korda XVI sajandil, mil sealne küla kuulus Minski vojevoodkonda ja Mazyri maakonda.

Seoses Poola jagamisega läks alev aastal 1763 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mozõri maakonda. Aastal 1795 ehitati sinna puidust õigeusu kirik, toona oli külas 194 elanikku. Aastal 1884 hakkas kiriku juures tegutsema kihelkonnakool. Asula hakkas intensiivsemalt kasvama pärast Polesje raudtee ehitamist, mil seal aastal 1886 avati raudteejaam. Toona oli Kapcevičy üle 300 elanikuga küla. Aastal 1903 avati seal saekaater ja vineeritehas, aastal 1908 sidejaoskond. Aastal 1915 toimus sealse vabrikus streik.

Aastal 1919 läks Kapcevičy Valgevene NSV koosseisu, kus sellest sai aastal 1920 kohaliku külanõukogu halduskeskus. Toona oli külas 550 elanikku, ent eraldi asulana eristati veel raudteejaama, kus oli 203 elanikku. 15. juulil 1935 sai Kapcevičy töölisasula (sisuliselt alevi) staatuse.

Teise maailmasõja ajal ründasid partisanid külas asuvat sakslaste garnisoni ja purustasid selle. Hiljem hukkasid saksa karistussalklased 63 alevi elanikku. Kapcevičy kaotas alevi staatuse 24. augustil 1951. Aastal 1959 oli seal 2095 elanikku, alevikus töötasid juurviljakonserve valmistav tehas, metsamajand ja saekaater; alevikus olid nii keskkool kui ka kutsekool, sidejaoskond, kultuurimaja ja kaks raamatukogu.

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2020. Vaadatud 15. septembril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)