Kanada leeder (Sambucus nigra subsp. canadensis) on muskuslilleliste sugukonda kuuluva musta leedri alamliik. See on suvehaljas kuni 4 meetri kõrguseks kasvav põõsas.

Kanada leeder

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond Muskuslillelised Adoxaceae
Perekond Leeder Sambucus
Liik Must leeder Sambucus nigra
Alamliik Kanada leeder
Trinaarne nimetus
Sambucus nigra subsp. canadensis
Bolli
Sünonüümid
  • Sambucus canadensis

Levik muuda

Kanada leeder pärineb USA ja Kanada idarannikult.[1]

Klassifikatsioon muuda

Kanada leedri süstemaatiline kuuluvus pole päris selge. APG III süsteemis klassifitseeritakse kanada leeder uniohakalaadsete seltsi muskuslilleliste sugukonda.[2]

Cronquisti süsteemis liigitatakse see taim kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukonda.

Osa autoreid peab kanada leedrit eraldiseisvaks liigiks Sambucus canadensis.[3]

Kirjeldus muuda

 
Kanada leedri viljad

Kasvab kuni 4 m kõrguse põõsa või madala puuna.[4] Võrsed on kahvatukollase kuni pruuni värvusega, väheste lõvedega ning valkja säsiga. Taimel on paaritusulgjad liitlehed, millel on enamasti 7 lehekest, need on elliptilised kuni lantsetjad, teritunud tipu ja teravalt peensaagja servaga. Kanada leedril on kollakasvalged õied, mis asuvad ebasarikates ning lõhnavad meeldivalt. Õitsemise aeg on juulis kuni augustis. Viljad on läikivad, punakasmusta värvusega ning söödavad. Annab juurevõsu.

Kasvunõuded muuda

Kanada leeder eelistab niisket valgusrohket või poolvarjulist kasvukohta[5], varjus õite hulk väheneb. Kuulub USDA külmakindlustsooni 3, mis tähendab, et ta suudab üle elada külma kuni -40°C. Lepib enamiku muldadega, kuid liigniisketel muldadel võib jääda kiduraks.[6] Kuigi liik võib kasvada ka Eestis, pole see täiesti talvekindel.[1]

Kultiveerimine muuda

Õitseb juulist augustini.[7] Söödavad on nii õisikud (läbimõõduga kuni 30 cm) kui ka viljad (läbimõõduga kuni 6 mm).[5] Pole teada, kas kanada leeder on isefertiilne. Et kindlustada risttolmlemine, soovitatakse istandustes kasvatada erinevaid sorte läbisegi.[6] Õitsemise soodustamiseks ja õite moodustamise aja pikendamiseks on parem viljumist vältida.

Hooldus muuda

Kanada leedreid soovitatakse tagasi lõigata igal talvel alates taime teisest eluaastast, et tagada piisavalt valgust noortele võrsetele. Tagasilõikamisel eemaldatakse üle 3 aasta vanused võrsed ning kahjustatud oksad, jättes kasvama võrdse hulga ühe-, kahe- ja kolmeaastaseid võrseid.[6]

Kasutamine muuda

Ilutaimena muuda

Kasvatatakse ilupõõsana.[1]

Rahvameditsiinis muuda

Indiaanlased kasutasid kanada leedri õisi ja vilju.[1]

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Schwarzer_Holunder seisuga 26.12.2013.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Robert Piir (2008). Vähetuntud marjad aias. Talli: Maalehe Raamat.
  2. "Classification APG III". OmniBota. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. jaanuar 2018. Vaadatud 3. jaanuaril 2018.
  3. "Sambucus Canadensis". PFAF Plant Database. Vaadatud 3. jaanuaril 2018.
  4. Endel Laas (1987). Dendroloogia. Tallinn: Valgus.
  5. 5,0 5,1 "Sambucus nigra ssp. canadensis". Lady Bird Johnson Wildflower Center. Vaadatud 3. jaanuaril 2018.
  6. 6,0 6,1 6,2 "Growing Elderberries: A Production Manual and Enterprise Viability Guide for Vermont and the Northeast" (PDF). University of Vermont. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2017. Vaadatud 3. jaanuaril 2018.
  7. "Sambucus canadensis (Common Elderberry)". Minnesota Wildflowers. Vaadatud 3. jaanuaril 2018.

Välislingid muuda