Kamilavka
Kamilavka (kreeka καλυμμαύχιον; vene камилавка) on õigeusu vaimulike silindrikujuline peakate. Kreeka ja vene traditsioonis on selle kuju veidi erinev, samuti on erinevad reeglid, kes võivad kamilavkat kanda.
Algselt tähendas sõna "kamelaukion" Bütsantsis, aga ka mujal Lähis-Idas levinud kaamelivillast mütsi. Kamelaukion oli keskajal ka Bütsantsi-pärane kroon, mis polnud mitte pärjakujuline, vaid meenutas kuppelja põhjaga mütsi.
Kreeka traditsioonis on kamilavka preestrite tavapärane peakate, alates 15. sajandist said selle kandmise õiguse ka ülemdiakonid. Kamilavka kandmise õigus omandatakse koos pühitsusega. Nii must vaimulikkond (mungad) kui ka valge vaimulikkond (abielus või tsölibaadis elavad vaimulikud, kes ei ole mungad) kannavad kreeka traditsioonis musta kamilavkat, mis kujutab endast ühtse läbimõõduga silindrit, mille tipus on silindrist laiem ketas (vaata fotot).
Vene traditsioonis võeti kamilavka diakonite ja preestrite peakattena kasutusele kreeka mõjutuste tulemusel 17. sajandi teisel poolel. Alates 1798. aastast kuulub see Vene Õigeusu Kirikus vaimulike autasude hulka, mida võib kanda vaid selleks eriõiguse saanud isik. Erandiks on munkdiakonid, kellel kamilavka kuulub alalise vaimuliku riietuse juurde.
Vene kamilavka on pisut ülespoole laienev silinder. Valge vaimulikkonna liikmed kannavad lillat või vaarikapunast, munkdiakonid musta kamilavkat.
Eestis on ajalooliselt kamilavka kandmisel järgitud vene traditsiooni ning see kehtib siiani Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikus. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on tänapäeval omaks võtnud kreeka traditsiooni ja stiili.