Kakaopuu seemned

Kakaopuu seemneteks (Cacao semen) nimetatakse hariliku kakaopuu täisküpsenud viljadest eemaldatud seemneid, mida kasutatakse mitmel otstarbel ja valmistusviisil nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.

Kui kakaoseemneid on 2–8 päeva kas päikese käes või kuivatis kääritatud ehk fermenteeritud, nimetatakse neid kakaoubadeks.[1]

2012. aastal toodeti maailmas kokku 5,0 miljonit tonni kakaoube ja istanduste kogupindala oli 9,9 miljonit hektarit.[2]

Maailma suurimad kakaotootjad 2012. aastal[2]
Riik Toodang,
t
Osakaal,
%
 Elevandiluurannik 1 650 000* 33,0
 Indoneesia 936 300 18,7
 Ghana 879 348 17,6
 Nigeeria 383 000** 7,7
 Kamerun 256 000** 5,1
 Brasiilia 253 211 5,1
 Ecuador 133 323 2,7
 Mehhiko 83 000* 1,7
 Dominikaani Vabariik 72 225 1,4
 Peruu 57 933 1,2
Maailm kokku 5 003 211 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik

Kakaooad muuda

Kakaooad

Brasiilias Ilhéuses 30 tundi kääritatud ubade proovi fülogeneetiline uuring tuvastas seal rikkama mikrofloora kui varem arvatud:[3][4]

Keemiline koostis muuda

Kakaoubadest valmistatud toodete keemiline koostis sõltub valmistamise ja tarbimise viisist. Farmakognoosias pakuvad huvi seemnetes leiduvad looduslikud ühendid ning kasutamine ja kakaopuu seemnete raviomadused.

Seemned sisaldavad:[5][6] [7][8] [9]

  1. primaarseid metaboliite:
  2. sekundaarseid metaboliite:

Droogina muuda

Kakaoseemned on suure toiteväärtusega. Need sisaldavad ligi 50% rasva. Seemned soodustavad seedimist ja vähendavad loomsete valkude tekitatud allergiat, suurendavad kuseeritust (teobromiin), laiendavad veresooni ja parandavad erektsiooni, hõlbustavad hingamist ning ergutavad südame ja vereringeelundkonna tööd.[5]

Kakaoube ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka astma, kopsupõletiku, köha ja külmetuse raviks ning tselluliidi, hemorroidide ja kõrgvererõhktõve ravis.

Kakaoubadest valmistatud kakaopulbri antioksüdatiivsete ühendite sisaldus on väga suur ja arvatakse, et nad kiirendavad lümfisüsteemi tööd.[10]

Kakao muuda

Kakaopuu seemnetest valmistatakse kakaod.

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernán Cortése kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortés ja teised panid tähele, et asteekide valitseja tarvitas suures koguses üht jooki, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.

Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises muuda

 
Kakao

Kakaojook ja kakaovõist valmistatud šokolaadid (milles kakaovõi sisaldus võib ulatuda kuni 99%) sisaldavad alkaloidi teobromiini ja tavaliselt vaid vähesel määral kofeiini, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud kohviubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.

Arvatakse, et biogeensed amiinid võivad põhjustada migreenihooge ning pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.

Ettevaatust muuda

Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas skisofreeniat jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid.

Kakao ja mitmed retseptiravimid konkureerivad kehas samade signaliseerimis- ja transpordisüsteemide, rakkude, geenide, hormoonide, ensüümide, transkriptsioonifaktorite ja DNA komplekteerimise kaudu, seega tuleks arstiga toitumise osas konsulteerida neil, kellele on määratud kolesterooli- või vererõhualandajaid, beetablokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.[11]

Töötlemise kõrvalsaadused muuda

Kakaoseemnete töötlemiseks tuleb need koortest eraldada. Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa koort, mis eemaldatakse pärast kääritamist. 1935. aasta uurimuse kohaselt sisaldasid Gold Coastis kasvanud Forastero (Amelonado) ja päikesevalguse käes kääritatud kakaoubade koored D-vitamiini kuni 28 IU/g, mida oli tunduvalt rohkem kui pimedas ja kastides kääritatud ubadel[12]. Samuti leidsid nad koorest A- ja B-sterooli (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933)), kuid kuna katses kasutati fermenteerunud kakaokoori, siis ei osanud uurijad vastata, kas steroolid on ka töötlemata koores või moodustus ergokaltsiferool (tavatermin) üksnes välistegurite toimel.[12].

Kakaokoored kui tootmise kõrvalsaadus söödetakse kariloomadele või kompostitakse.[13]

Viited muuda

  1. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 906, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  2. 2,0 2,1 [hhttp://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E ""Food and Agriculture Organization of the United Nations""]. faostat3.fao.org (inglise). Vaadatud 22.01.2015.
  3. K. Illeghems, L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity
  4. M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans, International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, lk. 336–340, veebiversioon (vaadatud 17.03.2014) (inglise keeles)
  5. 5,0 5,1 A. Raal (2010). A. Raal (toim). Farmakognoosia (1 ed.). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 97–99. ISBN 978-9949-19-412-4.
  6. Liber Herbarum II:, Veebiversioon (vaadatud 17.03.2014) (inglise keeles)
  7. C.L. Keen, R.R. Holt, P.I. Oteiza, C.G. Fraga, H.H. Schmitz, Cocoa antioxidants and cardiovascular health, American Journal of Clinical Nutrients, January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S. Veebiversioon (vaadatud 17.03.2014) (inglise keeles)
  8. C.E. Hansen, M. del Olmo, C. Burri,Enzyme activities in cocoa beans during fermentation, DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, lk. 273–281, juuni 1998, veebiversioon (vaadatud 17.03.2014)(inglise keeles)
  9. R. Ross. Watson, V.R. Preedy, S. Zibadi,"Chocolate in Health and Nutrition", 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 17.03.2014) (inglise keeles)
  10. S.J. Crozier, A.G. Preston, J.W. Hurst, M.J. Payne, J. Mann, L. Hainly ja D.L. Miller,Cacao seeds are a "Super Fruit": A comparative analysis of various fruit powders and products, veebiversioon (vaadatud 17.03.2014) (inglise keeles)
  11. W. Rosen, A.T. Weil,"From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs", 2008, ISBN 0-618-48379-9, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 17.03.2014) (inglise keeles)
  12. 12,0 12,1 A.W. Knapp, K.H. Coward, The Vitamin D activity of Cacao Shell, Biochemical Journal 1935,
  13. F. Hardy,"Cacao Manual", 1960. Inter-American Institute of Agricultural Sciences, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 17.03.2014) (inglise keeles)

Välislingid muuda