Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra

Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra (sanskriti keeles Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra, ; tiibeti keeles shes rab kyi pha rol tu phyin pa brgyad stong pa’i mdo; hiina keeles ⼋ 千頌般若波羅蜜經 baqian song banruo poluomi jing; jaapani keeles hachisen ju hannyaharami kyō) on mahajaana suutra.

See on kõige tähtsam ületava mõistmise suutrate tsüklisse kuuluv tekst ja ilmselt esimene mahajaana suutra, mis võiski panna aluse selle tekstitüübi kujunemisele ja levikule. Suutras esineb mõiste seadmuseihu (sanskriti keeles dharmakāya) elava toimiva Buddha sõna edastava tekstikogumi tähenduses.

Nepali mahajaana traditsioonis kuulub Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra üheksa seadmuseõpetuse hulka. Tõlgete kaudu on see suutra etendanud olulist osa tiibeti ja hiina budismis.

Suutra lõpupeatükkides esitatakse lugu nooruk Sadāpraruditast, kes läbi raskuste jõuab bodhisattva Dharmodgata juurde, et viimaselt õppida ületavat mõistmist. Samuti leiab sealt Abhirati kirjelduse.

Nimetus muuda

Nimetus "Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra" tuleneb selles sisalduvast värsiridade arvust. Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra kirjalik tekst, mis tänapäeval tuntud kujul koosneb 32 peatükist, loodi tõenäoliselt 2.–1. sajandil eKr ning selles eristatakse erinevaid ajalisi kihistusi.

 

Tähtsus muuda

Võimalik, et "Kaheksatuhandeline ületava mõistmise suutra" oli üldse esimene kirjalikul kujul loodud budistlik tekst,[1] mis sellisena põhjustas revolutsiooni teadmise edasiandmise traditsioonis, nii budismis kui ka india vaimukultuuris üldse. Selles on lõike, mis ülistavad kirjapandud pühakirja ning selle lugemist, õppimist, ümberkirjutamist ja levitamist kui ülimaid pälvimusi andvaid tegevusi, mis mõõtmatult ületavad tavalisest ohverdamisest ja pühade säilmete kummardamisest saadavaid pälvimusi. Selle suutra üks juhtmotiive on kirjapandud pühakirja kultuse vastandamine Buddha säilmete kultusele.

Käsitlus seadmustest muuda

Kaheksatuhandelines ületava mõistmise suutras esitatakse uus lähenemine seadmuste käsitlusele, mis väidab, et kõiki seadmusi iseloomustab kolm omadust:

  • tühjus (sanskriti keeles śūnyatā),

Sellega vastandub "Kaheksatuhandelise ületava mõistmise suutra" õpetus teataval määral abhidharmale, mis pidas seadmusi tegelikeks. See suutra avaldas tõenäoliselt mõju madhjamaka ehk šuunjavaada koolkonna kujunemisele.

Käsitlus bodhisattvatest muuda

Suutras tõlgendatakse omapäraselt bodhisattvat kui erilist inimtüüpi, paigutades selle mõiste alla ka šraavakad ja pratjekabuddhad. Bodhisattvad jagatakse alatüüpideks vastavalt nende arengutasemele, alustades ‘bodhisattvateele asunud isiksusest’ (sanskriti keeles bodhisattvayānika pudgala). Kõrgeimaks tüübiks on bodhisattva-mahasattva. Viimase kirjeldamine ja selle alatüüpide väljatoomine on selle suutra personoloogia keskseid teemasid.

Käsitlus teadvuse kõrgeimast seisundist muuda

Suutras käsitletakse ka teadvuse kõrgeimat seisundit ja sellega seotud terminoloogiat, mis baseerub neljal põhimõistel:

Viited muuda

  1. Falk, Harry; Seishi, Karashima (2012). "A first‐century Prajñāpāramitā manuscript from Gandhāra — parivarta 1 (Texts from the Split Collection 1)" (PDF). Annual Report of the International Research Institute for Advanced Buddhology at Soka University. XV: 19–61. Archived from the original (PDF) on 2013-10-04.
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.