Kadri (Rannamaa)

"Kadri" on Silvia Rannamaa noorsoojutustus, mis ilmus esimest korda 1959. aastal. Päevikuvormis kirjandusteos koosneb kahest osast: "Inetu pardipoeg" ja "Võluprillid".

"Kadri" järjena ilmus "Kasuema". Mõlemad jutustused on olnud pikka aega menukad, "Kadrist" on ilmunud ligi kümmekond trükki.

Sisu

Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri Jalaka lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla.

Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi.

Muutuse toob Kadri ellu viibimine haiglaravil, kuhu ta satub liikusõnnetuses saadud raskete kehavigastuste tõttu. Hiljem paigutatakse Kadriga samasse palatisse tuntud kirjanik Elsa Sarap, kelle teost "Vastuhakk" on Kadri juhuslikult pisut lugenud. Tänu mõttevahetustele Elsaga ja tema julgustamisele hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pinginaabriks aga saab Urmas, kellel on palju väiksemaid õdesid-vendi. Kadri lähemate sõprade ringi kuuluvad ka Imbi, Aime, Rein, Vitja jt. Kadri parim sõbranna on endise klassi üks ilusamaid ja targemaid tüdrukuid Anne.

Kadri vanaema on käreda loomuga, ent sisimas hella südamega. Vanaema ei oska Kadri sõnade kohaselt lugeda, kuna II maailmasõja eelne ebaõiglane riigikorraldus polevat võimaldanud tal saada kirjatarkust. Teisalt, teoses on vastuolu: vanaema loeb Kadrile ette koolis pähe õppida jäetud nääriluuletust. Vanaema põletab ka salapäraseid kirju, mida talle aeg-ajalt saadetakse. Sündmustik viitab, et vanaema peab olema kursis kirjade sisuga. Ühel päeval, kui vanaema ei viibi kodus, avab Kadri vanaemale adresseeritud kirja, millest selgub, et see on isalt, Ülo Jalakalt. Isa on ammu välismaalt tagasi ja otsib tütrega kontakti. Kadri kohtub isaga ning viib isa kokku ka vanaemaga, ehkki viimane teeb mehele esialgu etteheiteid perekonna hülgamise ning Kadri enda juurde meelitamise eest.

Isa soetab Kadrile ning vanaemale uue korteri ning avaldab vanaemale siirast tänu selle eest, et see Kadrile palju aastaid ema eest on olnud. Kadri päevik lõpeb õnneliku tõdemusega kallite inimeste juuresviibimisest ning heade sõbrasuhete olulisusest.

Teose sündmustik leiab aset Tallinnas, ehkki seda otsesõnu ei mainita. Pealinnast annab tunnistust Kadri meenutus hommikustest pikkadest trammisõitudest kooli koos vanaemaga. Samuti mainib Kadri oma uue korteri aknast vaadet imetledes merd. "Kadrile" järgnevas teoses "Kasuema" sisalduvate viidete kohaselt on Kadri Jalaka sünniaasta 1942 või 1943, kuna ta lõpetab keskkooli 1961. aastal, mil Juri Gagarin sooritab raamatuveergudel kajastatava maailma esimese kosmoselennu.

Trükid

• Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
• Eesti Riiklik Kirjastus, 1962
• Eesti Raamat, 1965
• Eesti Raamat, 1970 (koos jutustusega "Kasuema")
• Eesti Raamat, 1978 (koos jutustusega "Kasuema")
• Eesti Raamat, 1984
• Eesti Raamat, 1990 (koos jutustusega "Kasuema")
• Steamark, 2002
• TEA Kirjastus, 2010, sarjas "TEA lasteraamatute varalaegas"