Kabala mõis (Pilistvere)

Kabala mõis (saksa keeles Cabbal või Kabbal) oli mõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal. Tänapäeval jääb mõisa ala Järva maakonda Türi valla territooriumile.

Kabala mõisa peahoone

Ajalugu

Kabala mõisa peahoone ehitas 18. sajandi II poolel parun Johannes (Hans) von Uexküll.

19. sajandi algul sai mõisa omanikuks Raadi mõisa majoraathärra, kreisimarssal Reinhold Wilhelm von Liphart. Hiljem on mõisa omanud Taubed ja Vietinghoffid.

Mõisa kolmekorruseline peahoone valmis 1774. aastal. Esimesel korrusel asusid majandusruumid (sealhulgas uusbarokses raamistuses Kabala mõisa omanike dekoratiivsete aaderdatud vapikilpide ja puitpaneelidest seinaga mõisniku kabinet), teisel korrusel esindus- ja eluruumid ning kolmandal korrusel keskrisaliidi kohal pealisehitis. Mõisas olid baroksed, reljeefsetest ja värvilistest kahhelkividest ahjud. Peahoone taga oli pärnaalleega ümbritsetud barokkaed.

Pärast peahoone valmimist hakati rajama vabakujunduslikus barokkstiilis parki, mis valmis 18. sajandi lõpus koos avara ovaalse esiväljakuga. Pargi hulka kuuluvad peahoone ees olevat kaks harilikku tamme.

Mõisa kõrvalhooned asetsesid poolkaares ümber pargi. Kõrvalhooneteks olid valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad.

1891. aasta 4. veebruaril sündis Kabala mõisas eesti pikamaajooksja Jüri Lossmann.

1905. aasta sügisel oli Kabalas mõisnike omakaitse staap.

1923. aastast töötab mõisa peahoones Kabala kool, hiljem hakkas töötama ka lasteaed.

Ajalooliselt läbis mõisasüdant Türi–Viljandi maantee (praegu Türi–Arkma maantee), mis õgvenduste järel kulgeb paarsada meetrit lääne pool.

Tänapäeval korraldatakse mõisa pargis kultuuriüritusi.

Mõisa kalmistu

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 1,7 km kaugusele lõunakagusse.

Pildid

• 
  Mõisa peahoone (praegu Kabala kool)
• 
  Tõllakuur
• 
  Ait
• 
  Aednikumaja
• 
  Pargi piirdemüürid

Välislingid

• "Kabala mõisa seintelt tulid välja 19. sajandi lõpust pärit maalingud" ERR, 18. aprill 2023