KDE (inglise keeles K Desktop Environment) on avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, X.org-il ja Waylandil jooksutatav graafilisel kasutajaliidesel põhinev paljude lisaprogrammidega töölauakeskkond.

K Desktop Environment

KDE Plasma 5.16
Arendaja The KDE Team
Esmaväljalase 1998
Viimane väljalase 5.112.0 (Frameworks) / 12.11.2023 Muuda Vikiandmetes
Kirjutatud keeles C++
Platvorm X.org, mitmeplatvormne
Keeled mitmekeelne (üle 80 keele)
Arenduse staatus aktiivne
Suunitlus töölauakeskkond
Litsents GNU GPL ja teised[1]
Veebisait kde.org
KDE Plasma 5.16 kuvatõmmis

KDE on mõeldud kasutamiseks eelkõige UNIXi-laadsetel operatsioonisüsteemidel nagu näiteks BSD, Linux, Mac OS X või Solaris. KDE kolmandat versiooni KDE 3 saab Cygwini abil ka Windowsi peal jooksutada.

Nagu paljud avatud lähtekoodiga vaba tarkvara projektid, põhineb ka KDE peamiselt vabatahtlike tööl, kuigi mõned ettevõtted, näiteks Novell, Qt Software ja Mandriva, palkavad töötajaid selles projektis osalema. Mitmesugusel viisil, näiteks koodi kirjutamise, tõlkimise ja arvutikunstiga, osaleb KDEs suur hulk isikuid ja sellepärast on KDE organisatsioon keerukas. Enamikku probleeme arutatakse postiloendites. Tähtsad otsused, näiteks uute versioonide väljalaske kuupäevade ja uute rakenduste lisamise otsustamine, tehakse KDE tuuma taseme listis. Sinna kuuluvad arendajad, kes on KDE projektile pika aja jooksul olulist kaastööd teinud. Otsused tehakse demokraatlikult, hääletamisega. Harilikult töötab see hästi ja suuri vaidlusi esineb harva.

KDE projekti toetavad sageli rahaliselt nii üksikisikud, ülikoolid kui ettevõtted. 15. oktoobril 2006 teatati, et Lõuna-Aafrika ärimees ja kosmonaut Mark Shuttleworth sai KDE esimeseks patrooniks, mis on sponsorluse kõrgeim tase. 7. juulil 2007 teatati, et ka Intel Corporation ja Novell said KDE patroonideks.

Kuigi KDE arendajad ja kasutajad asuvad kõikjal üle maailma, on projekti keskus Saksamaal. Projekti veebiserverid asuvad Tübingeni ja Kaiserslauterni ülikoolis, Saksamaa mittetulundusühingule KDE e.V. kuulub KDE kaubamärk ja KDE konverentsid toimuvad tihti Saksamaal.

Paljude KDE rakenduste nimes on K-täht, sageli nime alguses ja suur. Ent leidub erandeid. Pakkimisprogrammi kynaptic, mis on nimetatud teise pakkimisprogrammi Synaptic Package Manager järgi, nimi kirjutatakse algusest väiketähega. Muusikamängija-organiseerija Amarok, endise nimega amaroK, nimes on K lõpus. Sageli asendab K sõna alguses mõne teise levinud rakenduse nime algustähte C või Q, näiteks Konsole, Kommander ning faili- ja veebilehitseja Konqueror. Mõnikord toimib see eesliitena, näiteks kontoritarkvarapaketi KOffice nimes.

KDE projekti maskott on roheline lohe Konqi. Varem, projektides 1.x ja 2.x oli maskotiks võlur Kandalf, kuid sellest tuli loobuda, sest tekkisid kaubamärgiprobleemid Kandalfi sarnasuse tõttu J.R.R. Tolkieni loomingust tuntud võluri Gandalfiga.

Ajalugu muuda

KDE-le pani aluse Tübingeni ülikooli tudeng Matthias Ettrich aastal 1996. Sel ajal oli tal probleeme mitme UNIXi töölauarakendusega. Ta polnud rahul sellega, et kõik nad nägid välja ja töötasid isemoodi. Ta soovis luua mitte ainult rakenduste komplekti, vaid terve uue töölauakeskkonna, kus kasutajad võiksid eeldada, et kõik sarnased objektid näevad välja ja töötavad ühtemoodi. Ta soovis, et seda keskkonda oleks lihtne kasutada, sest üks tema kriitikatest käis selle kohta, et tema pruut ei suutnud neid kasutada. Ta postitas oma seisukohad Usenetti, kus tema kiri äratas suurt tähelepanu ja huvi.

Nimi KDE oli algselt mõeldud sõnamänguna UNIXis levinud töölauakeskkonna CDE (Common Desktop Environment) kohta. Peatselt otsustati, et K ei tähenda midagi erilist, nii et KDE on lahti kirjutatuna K Desktop Environment. 2009 otsustati, et KDE ei olegi enam mingite kindlate sõnade lühend – see otsus tuli pärast KDE portimist Windowsile, Mac OS X-ile ja levinud rakendustele, näiteks Amarokile, mis tähendas, et KDE ei ole enam pelgalt töölauakeskkond.

Versioonid muuda

KDE esimesest põlvkonnast tuli välja 4 versiooni, esimesena 1.0 12. juulil 1998 ja viimasena 1.1.2 13. septembril 1999. Teisest põlvkonnast tuli välja 8 versiooni, esimesena 2.0 23. oktoobril 2000 ja viimasena 2.2.2 21. novembril 2001. Kolmandast põlvkonnast tuli välja 35 versiooni, esimesena 3.0 3. aprillil 2002 ja viimasena 3.5.10 26. augustil 2008. Neljandast põlvkonnast on 28. märtsi 2010 seisuga välja tulnud 9 versiooni, esimesena 4.0 11. jaanuaril 2008 ja seni viimasena 4.4 9. veebruaril 2010.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda