Kārļi mõis

Kārļi mõis (saksa keeles Karlsruhe, ka Karlshof, Carlsruhe ja Carlsruh, varem Wolfsruh, läti keeles Kārļu muiža, Kārļumuiža ja Kārļamuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Amata piirkonnas Drabeši vallas Kārļis.

Võõrastemaja mõisa teenijate majas

Kārļi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Ajalugu

Kārļi mõis sai alguse XVIII sajandil. Algselt kuulusid sealsed maad Võnnu mõisale ja ajal, mil selle omanikuks olid Wolffid, ehitati Kārļi mõisasüda karjamõisana välja. Algul kandis see kompleks nime Wolffi mõis (Wolfsruh).

Järgmised omanikud olid Sieversid. 1795. aastal müüsid nad karjamõisa inglise kaupmehele James Pierson of Balmadisele ja sestpeale sai Kārļi mõisast iseseisev maavaldus. Piersonide kätte jäi mõis 1804. aastani, seejärel kuulus see 1806. aastani Engel Maria von Trompowskyle. Järgmine omanik oli Bernhard Christian Klein, kellele mõis kuulus 1819. aastani.

1819. aastani kuulus mõis Koskullidele. 1847. aastal läks mõis abielu kaudu tagasi Sieversite suguvõsale ja sellest ajast peale olid mõisal kuni võõrandamiseni (1920) Võnnu mõisaga ühised omanikud.

Karjamõisad

Kārļi mõisale kuulus ka kaks karjamõisa: Bellevue ja Cecile.

Mõisa suurus

Kui mõis 1920. aastal võõrandati, kuulus selle juurde 643,82 hektarit maad. Sellest jäi 69 hektari suurune krunt mõisakompleksi ümber Sieversite valdusse.

Mõisaansambel

Häärber

Piersonide rajatud mõisa peahoone (oli olemas kaardil 1796. aastast, kuigi teistel andmetel valmis hoone alles 1840. aastatel) põletati maha 1905. aastal. See taastati laenuga, kuid põletati I maailmasõja ajal uuesti maha ja seekord seda enam ei taastatud.

Kõrvalhooned

Mõisakompleks pärineb XVIII sajandi lõpust ja XIX sajandist. Sellest on säilinud mõisavalitseja maja, tall, teenijate maja, kõrts, sepikoda, aedniku maja ja vesiveski-saekaater. Veidi eemal asuvad mõisa ehitatud vallamaja ja vana koolimaja. Mõisakompleksidest kaugemal asub Kosküllide suguvõsa rahula.

Park

Mõisa juurde kuulub ka park, mis oli ilmselt olemas juba XVIII sajandil karjamõisa juures. Pargi rajamisel kasutati ära Amata jõe orgu ja sealseid liivakivipaljandeid. Barokne maastikupark sai endale lisandi 1871. aastal, mil kõrtsi juurde asutati aianduskool (esimene Balti kubermangudes). 1877. aastaks oli tänu koolile pargi juurde rajatud uhke õunaaed, mis oli omal ajal Baltimaade suurim.

Välislingid

• Kārļi mõisa ajalugu
• Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)