Külastusabielu

Külastusabielu ehk visiitabielu ehk külalisabielu on ametlikult abielus olevate inimeste kooselu mitteametlik vorm, kus lähisuhtes (abielus) elaval mehel ja naisel on eraldi majapidamine, kuid perioodiliselt kohtutakse.[1]

Selline suhtevorm on tihti olude poolt peale surutud, näiteks tingituna tööst või õpingutest teises linnas või riigis, või mujal elava lähisugulase eest hooldamise kohustusest. Mõnikord valivad partnerid külastusabielu siis, kui kumbki ei soovi loobuda oma sõltumatusest. Mõnel juhul on selline kooseluvorm ajutine, teistel juhtudel kestab aga aastaid.

Külastusabielu on hakanud levima 1980. aastatest. Rootsis elas umbes 4% 18–74-aastastest elanikest külastusabielu vormis.[2]

Eesti pere- ja sündimusuuringu andmetel elas 2004/2005. aastal 20–80-aastastest abielus olevatest naistest 0,4% ja meestest 0,1% elukaaslasest eraldi pinnal, vabaabielus olevatest naistest ja meestest elas elukaaslasest eraldi pinnal 1%. Külastusabielus elavate osakaal on siiski kõrgem nooremates vanusekohortides, vabaabielus elavate 20–25-aastaste naiste hulgas kasutas sellist kooseluvormi 3,5%.[3]

Külastusabielu elanud tuntud isikutest on sageli viidatud Simone de Beauvoir'i ja Jean-Paul Sartre'i kooselule.[4]

Vaata ka muuda

Viited muuda