Köthen

Köthen on linn Saksamaal. See on Anhalt-Bitterfeldi kreisi pealinn Saksi-Anhaltis, umbes 30 km Hallest põhja pool.

Köthen on Hochschule Anhalt asukoht, mis on eriti tugev infotehnoloogias. Linn paikneb mugavalt Magdeburgi–Leipzigi, Dessau–Kötheni ja Kötheni–Ascherslebeni raudtee ristumiskohas.

Köthen asub viljakal mustmullaga alal, mis on sobiv suhkrupeedi kasvatamiseks. Tööstuses on esindatud kõrgtehnoloogiline masinaehitus, kraanade tootmine, samuti keemia-, trüki- ja toiduainete tööstus.

Ajalugu muuda

St. Jakobi kirik Köthenis

Tänu viljakale pinnasele on Kötheni ala ebatavaliselt rikas arheoloogiliste leidude poolest. Varaseimad märgid inimasustusest viivad tagasi varajasse kiviaega umbes 250 000 aastat tagasi ning tõendeid iga järgneva ajalooperioodi kohta võib leida kohaliku eelajaloo muuseumi kollektsioonidest.

"Cothene", esimene dokumenteeritud ülestähendus, on aastast 1115; aastast 1194 oli see tuntud ka laadalinnana, saades Anhalti vürstide residentsiks. Köthen sai linnaõigused aastal 1200. Üle kahe sajandi (1603–1847) oli see iseseisva Anhalt-Kötheni vürstkonna (aastast 1806 hertsogkonna) pealinn.

Linn on llassikalise muusika entusiastidele ammu teada Johann Sebastian Bachi hästituntud ilmalike tööde sünnipaigana, sealhulgas Brandenburgi kontserdid ja Hästitempereeritud klaviir. Bach töötas Köthenis aastatel 1717–1723 Anhalt-Kötheni vürsti Leopoldi kapellmeistrina. Linn on ka helilooja Karl Friedrich Abeli sünnipaik, kes üheskoos Johann Christian Bachiga asutas Londonis populaarsed "Bachi-Abeli kontserdid", esimesed tellitud kontserdid Inglismaal.

Kötheni loss on täielikult taastatud, välja arvatud väike küljetiib, mis pommitati puruks aastal 1944. Selle peeglisaal, kus praegu esitatakse sageli Bachi muusikat, on populaarne tõmbenumber. Freiburgi Barokkorkestri esituses on Brandenburgi kontserdid salvestatud DVD-le. Aastast 1967 toimuvad Köthenis, lossi mitmetes saalides, samuti kohalikes kirikutes, kaks korda aastas Bachi festivalid. Aastal 2008 avati lossikompleksis veel üks kontserdisaal.

Samuel Hahnemann, homöopaatia asutaja, praktiseeris Köthenis aastatel 1821–1834, ja sel ajal avaldas ta paljud oma hästituntud tööd. Aastal 1855 avas tema õpilane Arthur Lutze suurejoonelise homöopaatilise kliiniku. Nüüd on Hahnemanni avatud turistidele ja sisaldab töötavat homöopaatiapraksist. Linnast on saanud homöopaatia rahvuslik keskus, kongresside toimumispaik ja uue Euroopa Homöopaatilise Raamatukogu asukoht.

Peamised vaatamisväärsused muuda

St. Jakobi kirik (~1400), ristimiskarika tegi Bertel Thorvaldsen; valitsenud vürstide sarkofaagidega krüpt; Friedrich Ladegasti orel
St. Agnuse kirik (1699), seal käis Johann Sebastian Bach. Lucas Cranach Noorema "Viimane õhtusöömaaeg" (1565); Antoine Pesne maal (1713); Wilhelm Rühlmanni orel
Katoliiklik St. Maria kirik (1830), ehitas Gottfried Bandhauer; see on üks silmapaistvamaid 19. sajandi sakraalehitisi Põhja-Saksamaal; Anton Feithi (1872–1929) orel; krüpt viimasena valitsenud Anhalt-Kötheni hertsogi sarkofaagiga
Valitsenud vürstide palee (1597), nüüd muuseum – Versailles' stiilis peeglisaal (1722), samuti need ruumid, kus esmaesitati paljud J. S. Bachi ilmalikud muusikateosed
Naumanni ornitoloogiamuuseum
Linna ja kreisi ajaloomuuseum
Eelajaloo muuseum
Bachi maja
Eichendorffi ja Hahnemanni kodud