Kõhutüüfus

soolestiku nakkushaigus

Kõhutüüfus (ladina keeles typhus abdominalis või febris typhoides) on bakteri Salmonella typhi põhjustatud eluohtlik soolestiku nakkushaigus.

Kõhutüüfus
Febris typhoides

Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-9 002
DiseasesDB 27829
MedlinePlus 000637
eMedicine oph/686 med/2331

Haigestumine muuda

 
 Tugevalt endeemiline
 Endeemiline
 Üksikud juhud

Inimene haigestub bakteriga, kui sööb toitu või joob vett, mis on saastunud haige inimese väljaheidete või uriiniga. Bakter püsib vees või kuivanud heitveega kohtades nädalaid. Bakter võib levida ka puudutuse teel, kui haige ei ole käsi pesnud. Sellepärast on kõhutüüfus levinud viletsa hügieenitasemega piirkondades, kus napib puhast joogivett, nagu Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika. Maailmas haigestub sellesse aastas ligi 12,5 miljonit inimest.[1] Haiguse peiteaeg on 3–60 päeva[2].

Sümptomid muuda

 
1939. aasta illustratsioon, millel näidatakse erinevaid viise, kuidas võib saastuda kaevuvesi

Kõrge palavik (kuni 40 °C), valulik kurk, oksendamine, verepais rinnus, kõhulahtisus, lööve nahal ja nõrkus. Haigus võib kesta kuni kuus nädalat. Tüüfusse haigestumist saab määrata väljaheite- või vereproovi alusel.[1]

Paranemine muuda

Ilma ravita on inimene kuude viisi haige ning 10–30%[2] sureb üldise nakkuse ja tüsistuste, nagu kopsupõletik ja sisemised verejooksud, tagajärjel[1]. Lastele, eriti imikutele on tüüfus peaaegu alati surmav[2]. Kui ravi alustada õigeaegselt, siis on paranemine täielik, surmajuhte täheldatakse ravitud patsientidel haruharva[2]. Ravitakse antibiootikumidega[1].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 M. P. Powell, Dr. O. Fischer, 101 haigust, mida te saada ei taha, tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006, lk 137
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 inimene.ee välja otsitud 2.08.10