Käsipall olümpiamängudel

Käsipall kuulus esimest korda 1936. aasta suveolümpiamängude programmi Berliinis, kus võistkond koosnes üheteistkümnest mängijast ja mängiti välisväljakul.

Olümpiarõngad
Olümpiarõngad
Käsipall
Käsipall

1930. aasta mais Berliinis toimunud ROK-i olümpiakongressil kiideti käsipall esimest korda heaks 1936. aasta olümpiamängude jaoks, tingimusel et turniir saab toimuda mängudele määratud aja jooksul. Turniiril osales kuus riiki, Saksamaa võitis kulla Austria ja Šveitsi ees.

Algselt kavatses kümme riiki saata meeskonnad Berliini, kuid Taani, Holland, Poola ja Rootsi loobusid võistlustest. Eriti pettumust valmistas Skandinaavia riikide puudumine, kus siseruumides kasutatav käsipall oli populaarsem. See jättis tiitli põhimõtteliselt spordiala teisele kodumaale Saksamaale. Berliinis võistlesid ka neli Kesk-Euroopa riiki – Austria, Ungari, Šveits ja Rumeenia – ning ainus mitte-Euroopa võistkond oli Ameerika Ühendriigid ja Rumeenia meeskond koosnes Transilvaania etnilistest sakslastest. Pärast Ungari (22:0) ja USA (29:1) võitmist tekkis Saksamaale lõppfaasis mõnevõrra suurem vastupanu. Viimane mäng olümpiastaadionil mängitud Austria vastu oli suhteliselt tasavägine, kuid sakslased kerkisid siiski võidukalt olümpiavõitjateks: 10:6.

Katse käsipall püsivalt olümpiaprogrammi lülitada ebaõnnestus aprillis 1949. aastal Roomas toimunud ROKi 44. istungil. Sellele oli kindlasti kaasa aidanud asjaolule, et neli riiki loobusid 1936. aastal (Taani, Hollandi, Poola ja Rootsi) ning sisekäsipall sai järjest populaarsemaks. Helsingis 1952. aasta suveolümpiamängude raames toimus 30. juulil Rootsi ja Taani vahel näidismäng, mille Rootsi võitis 19:11. Sellega lõppes väljakute käsipallile olümpiamängudel.

Kakskümmend aastat hiljem oli käsipall taas olümpiaala, seekord sisekäsipall. Oktoobris 1965. aastal oma 64. istungjärgul Madridis muutis ROK käsipalli taas olümpiaalaks. Lääne-Saksamaa riikliku olümpiakomitee president Willi Daume oli ROK-i jaoks korraldanud Hispaania ja Lääne-Saksamaa vahel demonstratsioonmängu.

1972. aastal Münchenis ROK-i 73. istungjärgul lülitati naiste turniir järgmiste 1976. aasta mängude kavasse Montréalis. Pärast seda on mõlemad turniirid olnud suveolümpiamängude lahutamatu osa.

Meeste turniirid muuda

1936. aastal ühtegi finaali ei mängitud, toimus nelja meeskonnaga finaalgrupp, kus kõik meeskonnad mängisid üksteise vastu korra. Selle põhjal selgusid medalivõitjad.

Aasta Korraldaja Kuldmedali mäng Pronksmedali mäng Võistkondi
Kuld Tulemus Hõbe Pronks Tulemus 4. koht
1936  
Berliin
 
Saksamaa
 
Austria
 
Šveits
 
Ungari
6
1972  
München
 Jugoslaavia 21–16  
Tšehhoslovakkia
 
Rumeenia
19–16  
Saksa DV
16
1976  
Montréal
 
NSVL
19–15  
Rumeenia
 
Poola
21–18  
Saksa FV
11
1980  
Moskva
 Saksa DV 23–22
lisaaeg
 
NSVL
 
Rumeenia
20–18  
Ungari
12
1984  
Los Angeles
 
Jugoslaavia
18–17  
Saksa FV
 
Rumeenia
23–19  
Taani
12
1988  
Seoul
 
NSVL
32–25  
Lõuna-Korea
 
Jugoslaavia
27–23  
Ungari
12
1992  
Barcelona
 
SRÜ
22–20  
Rootsi
 
Prantsusmaa
24–20  
Island
12
1996  
Atlanta
 
Horvaatia
27–26  
Rootsi
 
Hispaania
27–25  
Prantsusmaa
12
2000  
Sydney
 
Venemaa
28–26  
Rootsi
 
Hispaania
26–22  
Jugoslaavia
12
2004  
Ateena
 
Horvaatia
26–24  
Saksamaa
 
Venemaa
28–26  
Ungari
12
2008  
Peking
 
Prantsusmaa
28–23  
Island
 
Hispaania
35–29  
Horvaatia
12
2012  
London
 
Prantsusmaa
22–21  
Rootsi
 
Horvaatia
33–26  
Ungari
12
2016  
Rio
 
Taani
28–26  
Prantsusmaa
 
Saksamaa
31–25  
Poola
12
2020  
Tokyo
12

Naiste turniirid muuda

Aastatel 1976, 1980 ja 1984 mängisid kõik võistkonnad ühes alagrupis ja medalivõitjad selgusid peale alagrupi mänge. 1988. aastal mängiti kahes alagrupis, millest kaks paremat pääsesid finaalgruppi. Seal mängisid kõik omavahel läbi ja selgusid medalivõitjad.

Aasta Korraldaja Kuldmedali mäng Pronksmedali mäng Võistkondi
Kuld Tulemus Hõbe BPronks Tulemus 4. koht
1976  
Montréal
 
NSVL
 
Saksa DV
 
Ungari
 
Rumeenia
6
1980  
Moskva
 
NSVL
 
Jugoslaavia
 
Saksa DV
 
Ungari
6
1984  
Los Angeles
 
Jugoslaavia
 
Lõuna-Korea
 
Hiina
 
Saksa FV
6
1988  
Seoul
 
Lõuna-Korea
 
Norra
 
NSVL
 
Jugoslaavia
8
1992  
Barcelona
 
Lõuna-Korea
28–21  
Norra
 
SRÜ
24–20  
Saksamaa
8
1996  
Atlanta
 
Taani
37–33
lisaaeg
 
Lõuna-Korea
 
Ungari
20–18  
Norra
8
2000  
Sydney
 
Taani
31–27  
Ungari
 
Norra
22–21  
Lõuna-Korea
10
2004  
Ateena
 
Taani
34–34
lisaaeg+penaltid:
4–2
 
Lõuna-Korea
 
Ukraina
21–18  
Prantsusmaa
10
2008  
Peking
 
Norra
34–27  
Venemaa
 
Lõuna-Korea
33–28  
Ungari
12
2012  
London
 
Norra
26–23  
Montenegro
 
Hispaania
31–29  
Lõuna-Korea
12
2016  
Rio
 
Venemaa
22–19  
Prantsusmaa
 
Norra
36–26  
Holland
12
2020  
Tokyo
12

Medalid muuda

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   NSVL 4 1 4 6
2.   Taani 4 0 0 4
3.   Jugoslaavia 3 1 1 5
4.   Lõuna-Korea 2 4 1 7
5.   Norra 2 2 2 6
6.   Prantsusmaa 2 2 1 5
7.   Venemaa 2 1 1 4
8.   Horvaatia 2 0 1 3
9.   Saksa DV 1 1 1 3
  Saksamaa 1 1 1 3
11.   SRÜ 1 0 1 2
12.   Rootsi 0 4 0 4
13.   Rumeenia 0 1 3 4
14.   Ungari 0 1 2 3
15.   Austria 0 1 0 1
  Island 0 1 0 1
  Montenegro 0 1 0 1
  Saksa FV 0 1 0 1
  Tšehhoslovakkia 0 1 0 1
20.   Hispaania 0 0 4 4
21.   Hiina 0 0 1 1
  Poola 0 0 1 1
  Šveits 0 0 1 1
  Ukraina 0 0 1 1
Kokku 24 riiki 24 24 24 72
  • Mehed
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   Prantsusmaa 2 1 1 4
2.   NSVL 2 1 0 3
3.   Horvaatia 2 0 1 3
  Jugoslaavia 2 0 1 3
5.   Saksamaa 1 1 1 3
6.   Venemaa 1 0 1 2
7.   Saksa DV 1 0 0 1
  SRÜ 1 0 0 1
  Taani 1 0 0 1
10.   Rootsi 0 4 0 4
11.   Rumeenia 0 1 3 4
12.   Austria 0 1 0 1
  Island 0 1 0 1
  Lõuna-Korea 0 1 0 1
  Saksa FV 0 1 0 1
  Tšehhoslovakkia 0 1 0 1
17.   Hispaania 0 0 3 3
18.   Poola 0 0 1 1
  Šveits 0 0 1 1
Kokku 19 riiki 13 13 13 39
  • Naised
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   Taani 3 0 0 3
2.   Lõuna-Korea 2 3 1 7
3.   Norra 2 2 2 6
4.   NSVL 2 0 1 3
5.   Jugoslaavia 1 1 0 2
.   Venemaa 1 1 0 2
7.   Ungari 0 1 2 3
8.   Saksa DV 0 1 1 2
9.   Montenegro 0 1 0 1
  Prantsusmaa 0 1 0 1
11.   Hiina 0 0 1 1
  Hispaania 0 0 1 1
  SRÜ 0 0 1 1
  Ukraina 0 0 1 1
Kokku 14 riiki 11 11 11 33