Käi

See artikkel on tööriistast; Käi on ka Käina kihelkonna nime lühend.

Käi on rattakujuline kõva liivakivi ketas, millega teritatakse nuge, vikateid, kirveid jt. terariistu. Vanemad käiad olid tehtud ka raudkivist^[1]^[2].

Jalgadel seisva vee küna kohale paigaldati puu- või raudteljele kinnitatud käi^[1]. Käiakivi pandi pöörlema käsivända või tallalaua abil, nii et kivi sai pöörlemisel märjaks^[2].

Eesti alad muuda

Käia (lõunaeesti murretes ka pöör) tunti Eestis juba keskajal, kuid põhiliseks ihumisvahendiks oli tahk. Käi võeti lõplikult kasutusele 19. sajandi II poolel. Eriti olid hinnatud Gotlandi käiad, mida saarlased käisid otse üle mere toomas^[1].

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 111
↑ ^2,0 ^2,1 Etnograafiasõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 84

[Rahvakultuuri_leksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 111

[23käi-2] 2,0 ^2,1 Etnograafiasõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 84

[1]

[2]