Junko Tabei

Junko Tabei (jaapani keeles 田部井淳子 Tabei Junko; 23. mai 1939 Fukushima prefektuur – 20. oktoober 2016 Kawagoe, Saitama prefektuur) oli jaapani alpinist ja esimene naine, kes jõudis Džomolungma ja Xixabangma tippu.^[1]

Haridustee muuda

Ta lõpetas 1962. aasta ülikooli Tōkyōs (Shōwa Joshi Daigaku).^[2]

Junko Tabei Kommunismi mäetipus (Ismoili Somoni mäetipp) koos kahe jaapanlanna ning Eesti mägironijatega (Alfred Lõhmus, Jaan Künnap, Kalev Muru, Ilmar Priimets)

Huvi alpinismi vastu tekkis tal juba noores eas, kuid tõsisemalt hakkas mägironimisega tegelema 20-aastaselt.^[3]

1969. aastal loodi tema eestvedamisel Jaapani naisalpinistide klubi (ingliskeelne nimi Ladies Climbing Club Japan).^[3]

1970. aastal tõusis ta Himaalajas Annapurna III tippu (7555 m).^[3]

Junko Tabei jõudis Džomolungma tippu 16. mail 1975. Kokku on ta teinud tipputõusud kolmele kaheksatuhandelisele, lisaks Džomolungmale ka 1981. aastal Xixabangmale (8027 m) ja 1996. aastal Cho Oyule (8188 m).^[1]

1985. aastal tõusis ta Pamiiris kolme üle 7000 m kõrguse mäe tippu (Lenini mäetipp, Korženevskaja, Ismoili Somoni mäetipp).^[3] 1985. aastal ajalehes Sovetski Sport avaldatud intervjuus meenutas soojade sõnadega treenereid-alpiniste Ilmar Priimetsa, Jaan Künnapit, Alfred Lõhmust ja Kalev Muru, kes rahvusvahelises alpilaagris aitasid kolmest jaapanlannast koosneval grupil laskumisel baaslaagrisse mööda Fortambeki liustikku osa nende varustusest alla kanda.^[4]^[5]

1992. aastal sai Tabeist esimene naine, kes on tõusnud Seitsme tipu klubi kõigi 7 eri paigus asuva mäe tippu.^[3]

1999. aastal sooritas ta tipputõusu Tian Shanis asuva Džengiši (7439 m) tippu.^[3]

Ta on tõusnud 56 riigi kõrgeima mäe tippu, sealhulgas 2007. aastal Eestis Suure Munamäe (318 m) tippu.^[2]

2012. aastal diagnoositi tal vähk.

2016. aasta juunis tõusis ta oma alpinstikarjääri viimase mäe tippu. Sümboolne on, et selleks sai Fuji, jaapanlastele kõige püham mägi.^[3]

20. oktoobril 2016 suri ta Kawagoe haiglas kõhukelmevähki.^[3]