Junckeri komisjon

Junckeri komisjon oli Euroopa Komisjoni kuues koosseis, mis oli ametis 1. novembrist 2014 kuni 30. novembrini 2019. Selle president oli Jean-Claude Juncker, kes juhatas 27 volinikust koosnevat kabinetti (üks volinik igast Euroopa Liidu liikmesriigist, välja arvatud Luksemburg, mille esindaja oli Juncker). Jean-Claude Juncker valiti Euroopa Komisjoni presidendiks 2014. aastal ja temast sai sama aasta sügisel José Manuel Barroso mantlipärija.[1]

Jean-Claude Juncker pidamas kõnet Euroopa Rahvapartei valimiskongressil 2014. aasta märtsis

Junckeri komisjoni järel alustas 1. detsembril 2019 tööd von der Leyeni komisjon.

Valimine muuda

  Pikemalt artiklis Euroopa Komisjon#Ametisse nimetamine
 
Junckeri kampaaniabuss, mida kasutati 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Juncker Euroopa Rahvapartei kandidaadina Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.[2] Euroopa Rahvapartei sai Euroopa Parlamendis enamuse (fraktsioonina Euroopa Rahvapartei / Euroopa Demokraadid) ja sama aasta 27. juunil nimetas Euroopa Ülemkogu Jean-Claude Junckeri Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale. Euroopa Parlament kinnitas Junckeri Euroopa Komisjoni uueks presidendiks 15. juulil 2014.[3][4][5] 22. oktoobril 2014 kiitis Euroopa Parlament Junckeri komisjoni tervikuna heaks ja Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri istungil määras nõukogu uue komisjoni ametisse[6][7]. Sama aasta 1. novembril astus Junckeri komisjon ametlikult ametisse[8][9]. Juncker esitas oma ametiajal kümnest punktist koosneva tegevuskava, mis keskendus töökohtadele ja kasvule[10].

Volinikud muuda

Junckeri komisjoni volinike kolleegiumi koosseis ametiaja lõpul[11][12][13].

Komisjoni
liige
Riik Positsioon
 
Jean-Claude Juncker
  Luksemburg Euroopa Komisjoni president
 
Frans Timmermans
  Holland Esimene asepresident
 
Federica Mogherini
  Itaalia Asepresident ning Euroopa Liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja
 
Maroš Šefčovič
  Slovakkia Asepresident
 
Jyrki Katainen
  Soome Asepresident
 
Valdis Dombrovskis
  Läti Asepresident
 
Věra Jourová
  Tšehhi Euroopa Komisjoni volinik
 
Marija Gabriel
  Bulgaaria Euroopa Komisjoni volinik
 
Günther Oettinger
  Saksamaa Euroopa Komisjoni volinik
 
Pierre Moscovici
  Prantsusmaa Euroopa Komisjoni volinik
 
Marianne Thyssen
  Belgia Euroopa Komisjoni volinik
 
Johannes Hahn
  Austria Euroopa Komisjoni volinik
 
Dimitris Avramopoulos
  Kreeka Euroopa Komisjoni volinik
 
Vytenis Andriukaitis
  Leedu Euroopa Komisjoni volinik
 
Julian King
  Suurbritannia Euroopa Komisjoni volinik
 
Elżbieta Bieńkowska
  Poola Euroopa Komisjoni volinik
 
Miguel Arias Cañete
  Hispaania Euroopa Komisjoni volinik
 
Neven Mimica
  Horvaatia Euroopa Komisjoni volinik
 
Margrethe Vestager
  Taani Euroopa Komisjoni volinik
 
Violeta Bulc
  Sloveenia Euroopa Komisjoni volinik
 
Cecilia Malmström
  Rootsi Euroopa Komisjoni volinik
 
Karmenu Vella
  Malta Euroopa Komisjoni volinik
 
Tibor Navracsics
  Ungari Euroopa Komisjoni volinik
 
Carlos Moedas
  Portugal Euroopa Komisjoni volinik
 
Phil Hogan
  Iirimaa Euroopa Komisjoni volinik
 
Christos Stylianides
  Küpros Euroopa Komisjoni volinik

Värvide seletus:

Endised volinikud muuda

Komisjoni
liige
Riik Positsioon
 
Andrus Ansip
  Eesti Euroopa Komisjoni volinik
 
Corina Crețu
  Rumeenia Euroopa Komisjoni volinik
 
Jonathan Hill
  Suurbritannia Euroopa Komisjoni volinik
 
Kristalina Georgieva
  Bulgaaria Euroopa Komisjoni volinik

Värvide seletus:

Presidendi kabinet muuda

Presidendi kabinet toetab komisjoni presidenti ja sellel on keskne roll Euroopa Komisjoni töö koordineerimisel. President Junckeri kabinetti juhtis aastail 2014–2018 Martin Selmayr, keda on kirjeldatud kui Euroopa Liidu ajaloo võimsaimat kabinetiülemat, ning seejärel Clara Martinez Alberola.[14]

Projektimeeskonnad muuda

Juncker oli esimene Euroopa Komisjoni president, kes koondas komisjoni liikmed erinevate valdkondade alla. Neid "klastreid" tunti projektimeeskondadena ja neist igaühte juhtis üks asepresident.[15] Iga meeskond koosnes nii tuumikliikmetest kui ka liikmetest, kelle tegevusvaldkond koondus vajadusel vastava teema alla[16]. Asepresidendid Timmermans ja Georgieva vastutasid kõigi volinike eest. Ülejäänud projektimeeskonnad ning neid juhtinud volinikud:

Viited muuda

  1. Barroso names new EU commission team. Euronews. Vaadatud 27.11.2009.
  2. "Jean-Claude Juncker: Experience. Solidarity. Future". European People's Party. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2020. Vaadatud 30. oktoobril 2019.
  3. Parliament elects ‘politically ecumenical’ Juncker as Commission President. EurActiv.
  4. Blow to Cameron as centrist MEPs back Juncker for European commission job. The Guardian.
  5. Baker, L. (23.06.2014). "Battle over Juncker underlines EU parliament's 'adulthood' | Reuters". Uk.reuters.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.07.2014. Vaadatud 04.05.2016.
  6. "EUROPEAN COUNCIL DECISION appointing the European Commission" (PDF). European Council. 22.10.2014. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2.11.2014. Vaadatud 02.11.2014.
  7. "European Council (23 and 24 October 2014) ‒ Conclusions" (PDF). European Council. 24.10.2014. Vaadatud 02.11.2014.
  8. "The new European Commission – Parliament elects new European Commission". European Parliament. 23.10.2014. Vaadatud 01.11.2014.
  9. "Juncker Commission takes office". European Commission. 01.11.2014. Vaadatud 01.11.2014.
  10. Jean-Claude Juncker: My Agenda for Jobs, Growth, Fairness and Democratic Change. The Parliament Magazine.
  11. Cerulus, L. (10.07.2014). "Juncker wants more women in new Commission team".
  12. "Poland, Italy nominations leave Juncker needing four more commissioners". Euractiv.com. Vaadatud 04.05.2016.
  13. EU Commission College. 13.09.2014.
  14. Herszenhorn, D. M. (17.11.2016). "'Monster at the Berlaymont". Politico. Vaadatud 03.05.2017.
  15. Vice-presidents to lead teams of commissioners.
  16. The new structure of the Juncker Commission
  17. Juncker Commission. One year on.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Juncker Commission seisuga 30.10.2019.