Josif Pančić (serbia keeles Јосиф Панчић; ka Josip Pančić; 17. aprill 1814 Crikvenica lähedal Horvaatias8. märts 1888 Belgradis) oli serbia botaanik.

Josif Pančić

Pančić sündis katoliiklaste peres neljanda pojana ja tema sünninimi oli Josip. Ta lõpetas algkooli Gospićis, lütseumi Rijekas ja 1842 Pesti Kuningliku Ülikooli arstiteaduskonna. Budapestis õppis ta ka botaanikat.

Ta soovis asuda tööle Serbiasse, kuid selleks oli tarvis mõjuvat soovitust. Soovituse andis talle serbia keeleteadlane Vuk Stefanović Karadžić Viinis. Serbiasse jõudnud, pöördus ta õigeusku ja muutis oma eesnime slaavipäraseks Josifiks.

Pančić töötas arstina Serbia maapiirkondades. Oma reisidel mööda maakohti hakkas ta dokumenteerima leitud taimi. Eriti meeldis talle mägine Kopaoniki piirkond, mida ta aastail 18511886 külastas 16 korda. Sealjuures avastas ta hulgaliselt varem tundmatuid taimi. Tema kõige tuntum avastus on serbia kuusk, mille ta avastas 1875 ja millele ta andis nimeks Pinus omorika, kusjuures Pinus tähendab kuuske ladina keeles ja omorika serbohorvaadi keeles.

Pančić nimetati 5. aprillil 1887 asutatud Serbia Kuningliku Akadeemia esimeseks presidendiks. Sellel ametikohal töötas ta kuni surmani. Ta nõudis Belgradis botaanikaaia avamist. Belgradi botaanikaaed Jevremovac avati 1874 ja selle esimene direktor oli samuti Pančić.

Pančić suri Belgradis töö ajal 5. aprillil 1888. Belgradi ülikool, teaduste akadeemia ja matkajate liit rajasid talle 1951 Kopaonikisse mausoleumi. Mausoleumis on hauakiri: "Pančići palvet austades tõime ta siia igaveseks puhkama. Ühtlasi anname edasi tema teate Serbia noorsoole: "Ainult meie maa looduse põhjaliku tundmise ja analüüsimisega näidatakse, kui palju oma kodumaad armastatakse ja austatakse.""

Josif Pančići kirjeldatud taksonite juurde märgitakse autorilühend Pančić.

Tunnustus muuda

Välislingid muuda