José María Guerrero

José María Guerrero de Arcos y Molina (1799 León – 1853 Nicaragua) oli Nicaragua poliitik ja advokaat, aastal 1839 Hondurase presidendi kohusetäitja[1] ja aastail 1847–1849 Nicaragua ülemdirektor.[2]

José María Guerrero sündis aastal 1799 Leónis. Tema isa oli Pastor Guerrero y Arcos Ángulo, ema aga Dionicia Molina y Poveda. Teised lapsed nende peres olid José de la Cruz, Bernabela ja Justo Pastor.[3]

José María oli kaks korda abielus. Abielust esimese naise Juana Cascoga sündisid lapsed José Leocadio, Paula ja Manuela del Carmen Guerrero de Arcos y Casco. Tema teine abikaasa oli Esmeralda Guerrero de Arcos ning sellest abielust sündisid Máximino, Esmeralda, Valeria, José de la Luz, José Valentín ja Miguel Gerónimo Guerrero de Arcos.

Aastal 1839 tungisid Nicaragua ja Hondurase ühendatud väed El Salvadori, mis oli Kesk-Ameerika ühendatud riigi pooldajate tugipunktiks. Sissetung lõppes aga lüüasaamisega ja võidukate Salvadori vägede pealetungi tõttu astus Hondurase president Juan Francisco de Molina ametist tagasi. Faktiliselt kujunes kõrgeimaks võimuks riigis ministrite nõukogu, mille liige oli ka José María Guerrero. Mõnda aega olid riigipea kohusetäitjateks Felipe Neri Medina ja Juan José Alvarado, seejärel sai presidendi kohusetäitjaks Guerrero.

Kuna riigis kavandati ülestõusu, saatis Guerrero varasema Hondurase ülemdirektori advokaat Justo Vicente José de Herrera y Díaz del Valle El Salvadoriga kiiremas korras rahu sõlmima. 5. juunil sõlmitigi rahuleping, millega Honduras kohustus muuseas ka El Salvadorile reparatsiooni maksma. Rahuleping pidi jõustama 15. augustil, aga Hondurasele ebasoodsate tingimuste tõttu oli see ebapopulaarne. Nii astus Guerrero 10. augustil ametist tagasi, andes võimu üle Mariano Garrigóle.

Kui José León Sandoval riigipea kohustest lahkus, kandideeris Guerrero uueks Nicaragua riigipeaks. Tal ei õnnestunud aga parlamendis saada konstitutsioonis nõutavat 2/3 häälteenamust ja nii määras parlament riigipea kohusetäitjaks Miguel Ramón Moralesi. 6. aprillil saavutas Guerrero siiski nõutava häältehulga ja astus ise ametisse.

Novembris 1847 otsis Guerrera USA abi, lepitamaks Nicaragua ja Suurbritannia vahel puhkenud tülisid. 20. jaanuaril 1848 sisenesid aga Briti laevad San Juani jõkke ja jõudsid Nicaragua järveni, ähvardades oma kontrolli alla võtta terve maa. Kuubal toimunud läbirääkimistel õnnestus Guerreral tagada riigi sõltumatus, ent riigi idarannik jäi Suurbritannia kontrolli alla ja kujunes Moskiitoranniku nime kandvaks Briti protektoraadiks.

Aastal 1849 loobus Guerrero tervislikel põhjustel oma ametist.[4]

Viited muuda

Eelnev
Juan José Alvarado
Hondurase president
27. aprill 183910. august 1839
Järgnev
Mariano Garrigó
Eelnev
Miguel Ramón Morales
Nicaragua ülemdirektor
6. aprill 18471. jaanuar 1849
Järgnev
Bernardo Toribio Terán Prado