Jon Lord
Jonathan „Jon” Douglas Lord (9. juuni 1941 Leicester – 16. juuli 2012 London) oli inglise helilooja ja klahvpillimängija, rokkansambli Deep Purple pikaajaline liige.
Koos trummar Ian Paice'iga oli ta üks kahest Deep Purple'i püsiliikmest alates bändi moodustamisest 1968. aastal kuni 2002. aastani, mil ta koosseisust lahkuda otsustas (lisaks ajavahemik 1976–1984, mil Deep Purple laiali oli). Lordi muusika on mõjutatud džässist, bluusist ja varasest rock'n'roll'ist – lisaks rokkmuusikale tegeles ta ka klassikalise muusikaga ning on neid kahte ka omavahel kokku põiminud.
Lisaks Deep Purple'ile mängis Lord näiteks bändides Whitesnake, Paice, Ashton & Lord ja The Artwoods, tegi soolokarjääri ning astus üles külalisesinejana teiste muusikute albumitel. Alates 2002. aastast keskendus ta rohkem oma soolokarjäärile, mis hõlmas põhiliselt klassikalist muusikat, aga ka bluusi, rokki ja R&B-d.
2016. aastal võeti Lord Deep Purple'i liikmena vastu Rock'n'rolli Kuulsuste Hall.
Noorus muuda
Jon Lord sündis Leicesteris 9. juunil 1941 muusikute peres. Juba varases eas hakkas ta mängimist õppima oma kodusel klaveril ning sai ka klassikalise klaverimängu tunde. Samal ajal hakkas teda huvitama ka tolleaegne populaarne muusika ning teismelisena hakkasid tema stiili rohkem mõjutama džäss- ja bluusorelimängijad, nagu Jimmy Smith, Jimmy McGriff ja rokkpianist Jerry Lee Lewis. Hammondi orelist sai Lordi põhiinstrument.
1960. aastal astus ta Londonis teatrikooli ning jätkas mängimist klubides ja bändides. Londonis moodustas ta koos saksofonimängija Bill Ashtoniga džässgrupi Bill Ashton Combo, mis kestis aga lühikest aega. 1960–1963 oli ta bluusibändi Redd Bludd's Bluesicians koosseisus, mil ta hankis oma esimese elektrioreli. Seal kohtus ta ka laulja Art Woodiga, kellega koos pärast bändi laialiminekut moodustas uue bändi The Art Wood Combo. Art Woodil oli samal ajal ka teine bänd The Artwoods, mille koosseisu ka Lord kuulus.
Klassikaline muusikaharidus võimaldas Lordil tegutseda professionaalse muusikuna. Stuudiomuusikuna mängis ta klahvpille erinevate bändide salvestustel, tuntuimaks on The Kinksi 1964. aasta hitt "You Really Got Me".
1968. aasta alguses mängis ta lühikest aega bändis The Flowerpot Men, asendades haigestunud klahvpillimängijat – seal mängis ka tulevane Deep Purple asutajaliige ja basskitarrist Nick Simper. Kitarristi Ritchie Blackmore'iga puutus Lord esmakordselt kokku 1967. aastal, kui kutsus ta koos uut bändi kokku panema. 1968. aasta alguses sai see ka teoks, kuid enne jõudsid nad lühikest aega mängida ka bändis Boz, mis sisuliselt kujutas endast laulja Boz Burrelli taustabändi (sinna kuulus ka trummar Ian Paice).
Veebruaris moodustati plaanitud bänd Roundabout, mille koosseisu kuulusid Lord, Blackmore ja Simper ning ülejäänud esialgsete liikmete asemele tulid lühikese ja jooksul Paice ja laulja Rod Evans. Boz ja Roundabout märkisid järku, mis Lord hakkas huvituma raskemast muusikast – eeskujudeks näiteks Cream ja Jimi Hendrix. Roundabout muutis peagi oma nime Deep Purple'iks.
Deep Purple muuda
Deep Purple'ist sai üks menukamaid bände maailmas. Lordi katsetused heliga orelil ja elektriklaveril aitasid välja töötada Deep Purple'i isikupärast kõla. Marshalli võimendite abiga sai Lord oma Hammondi oreliga teha raskemat ja käredamat heli, konkureerides Blackmore'i kitarriga. Lord mängis põhiliselt rütmiosi, jättes soolod Blackmore'ile.
Lordi klassikalise muusika mõjutused tulid välja ka Deep Purple'is mängides, mis aga ei olnud teistele bändiliikmetele alati meele järele. Bändi side klassikalise muusikaga kulmineerus 1969. aastal, mil koos Kuningliku Filharmooniaorkestriga esitati "Concerto For Group And Orchestra". See kanti ette 24. septembril Royal Albert Hallis ja oli üks esimesi katseid rokkmuusikat ühendada klassikalisega. 1969 oli ka aasta, kui Evans ja Simper vallandati ning Concerto esitati juba uute liikmetega – laulja Ian Gillani ja basskitarristi Roger Gloveriga.
Soolokarjäär ja muud projektid muuda
Samaaegselt alustas Lord ka soolokarjääri, keskendudes oma albumitel põhiliselt klassikalisele muusikale. 1970. aastal esmakordselt esitatud ja aasta hiljem salvestatud Gemini Suite oli Lordi järjekordne katse ühendada sümfoonilist muusikat rokiga. See salvestati koos Londoni Sümfooniaorkestriga ja külalistena astusid üles lauljad Tony Ashton ja Yvonne Elliman, kitarrist Alvin Lee ning Glover ja Paice Deep Purple'i koosseisust. Järgmine album Windows salvestati Saksamaal Eurovisiooni lauluvõistluse ülekande ajal 1974. aastal. 1976. aastal andis Lord välja kolmanda sooloalbumi Sarabande.
Kui Deep Purple 1976. aastal laiali läks, moodustas Lord koos Paice'i ja pikaaegse sõbra Tony Ashtoniga bändi Paice, Ashton & Lord. Pärast ühte albumit läks see koosseis laiali ja David Coverdale, kes oli enne laialiminekut Deep Purple'i laulja, kutsus Lordi enda uude bändi Whitesnake. Hiljem, 1982. aastal liitus sellega ka Paice, kes aga paar aastat hiljem ka lahkus. Lord jäi Whitesnake'i koosseisu 1984. aasta aprillini ja lahkus, et ühineda taas kokku tuleva Deep Purple'iga.
Nende tegemiste kõrval andis Lord välja ühe sooloalbumi ja astus külalisesinejana üles mitmete teiste artistide albumitel. Nendeks olid näiteks Maggie Bell, Bernie Marsden (kes samuti liitus Whitesnake'iga), George Harrison ja David Gilmour.
Deep Purple'i uus kokkutulemine muuda
1984. aastal tuli Deep Purple taas kokku oma kõige tuntumas ja edukamas koosseisus: Gillan, Blackmore, Glover, Lord ja Paice. Tagasitulek osutus väga edukaks, bänd läks USA tuurile ja nende esimene album "Perfect Strangers" jõudis müügiedetabelites kõrgetele kohtadele. Kokku andis Lord taaskokkutulnud bändiga välja kuus albumit, enne kui ta 2002. aastal koosseisust lahkus, et keskenduda oma sooloprojektidele. 1999. aasta septembris taasesitati koos Londoni Sümfooniaorkestriga Concerto For Group And Orchestra, olles täpselt 30 aastat hiljem selle esmaesitusest.
Pärast Deep Purple'it muuda
2002. aastal otsustas Lord Deep Purple'ist lahkuda, et panna rohkem rõhku oma sooloprojektidele. Ta ise on öelnud selle kohta: "Ma ei kujutanud ette, kuidas ma suudaksin kahe asjaga paralleelselt tegeleda – jääda Deep Purple'isse ning et oleks aega keskenduda sellise muusika kirjutamisele, mis oli üha rohkem minu südames. Bändist lahkumine oli pikim, raskeim otsus minu elus."
Surm muuda
2012. aastal diagnoositi Lordil kõhunäärmevähk. 16. juulil 2012 suri Jon Lord Kesk-Londonis asuvas erakliinikus, surma otseseks põhjustajaks oli kopsuarteri trombemboolia.