Joldiameri
Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.
Joldiameri tekkis, kui umbes 9600. aastal eKr oli mandrijää kliima soojenemise tõttu sedavõrd taandunud, et selle ees olnud Balti jääpaisjärvel tekkis Kesk-Rootsi kohal väljapääs ookeani (Billingeni katastroof). Järve veetase langes paarkümmend meetrit, ajutiselt võib-olla isegi alla tänapäevase taseme, ja ookeaniga ühenduse saanud Läänemere nõos kujunes riimveeline meri. Joldiamere perioodil sulas allesjäänud mandrijää kiires tempos, kuni sellest jäi järgi väike liustik Skandinaavia mäestikus. Joldiamere staadium lõppes, kui jää raskuse alt vabanenud maakoore aeglane kerge katkestas umbes 9000 a eKr Kesk-Rootsi ühenduse ja senine meri kujunes magedaveeliseks järveks (Antsülusjärveks).[1][2]
Joldiamere nimi tuleneb mere lääneosas elanud limusest Portlandia (Yoldia) arctica.[2]
Joldiamere staadiumi ajaks on radiosüsinikumeetodiga dateeritud 10 300–9500 14C aastat tagasi.[viide?] Joldiamerel on eristatud kolme faasi, millest riimveeline oli teine faas.[viide?]
Viited muuda
- ↑ Aivar Kriiska (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 165
- ↑ 2,0 2,1 Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas ja Evald Tõnisson (1982). Eesti esiajalugu. Tallinn, kirjastus Eesti Raamat. Lk 25