John Wisdom

Briti filosoof
 See artikkel vestab Briti vaimufilosoofist; tema nõo, psühhoanalüütilise filosoofi kohta loe artiklist John Oulton Wisdom, Ameerika kohtuniku kohta artiklist John Minor Wisdom.

Arthur John Terence Dibben Wisdom (12. september 1904 London9. detsember 1993 Cambridge) oli Briti filosoof, kes tegeles vaimufilosoofia, tavakeelefilosoofia ja metafüüsikaga.

Ta töötas filosoofiaprofessorina Cambridge'i ülikoolis (1952–1968) ja Oregoni ülikoolis (1968–1972).[1]

Elulugu muuda

John Wisdom sündis 1904. aastal Londonis. Pärast põhi- ja keskhariduse omandamist vastavalt Suffolkis ja Somersetis suundus Wisdom Cambridge'i ülikooli filosoofiat õppima. Ta töötas kaks aastat Riiklikus Tööpsühholoogia Instituudis (National Institute of Industrial Psychology) Londonis. Seejärel oli Wisdom õppejõud Saint Andrewsi ülikoolis, kus ta õpetas viis aastat filosoofiat ja psühholoogiat.[1]

1934. aastal hakkas ta Cambridge'i ülikoolis tööle filosoofia lektorina. Aasta hiljem sai temast teadustöötaja Trinity kolledžis, kus ta käis kuulamas Ludwig Wittgensteini loenguid, mille käigus muutus Wisdomi senine suhtumine filosoofiasse.[1]

1952. aastal valiti Wisdom Cambridge'i ülikooli filosoofiaprofessoriks. Ta loobus filosoofia õppetooli juhatamisest 1968. aastal, mil ta hakkas tööle Oregoni ülikoolis, kus ta oli eelnevatel aastatel olnud külalisprofessor. 1972. aastal läks Wisdom pensionile ja naasis Cambridge'i, kus ta suri 1993. aastal 89-aastaselt. Ta keha kremeeriti ning maeti Ülestõusnute koguduse surnuaeda (Ascension Parish Burial Ground).[1]

John Wisdomit peetakse üheks oma aja parimaks filosoofiaõppejõuks. Ta on tunnustatud üle maailma.[2]

Eraelu muuda

John Wisdom oli pikka kasvu sõbralik ja suhtlusaldis mees. Ta oli kirglik ratsutaja ning mõnda aega oli tal oma hobune.[2]

John Wisdom abiellus 1929. aastal Lambethis Inglismaal Lõuna-Aafrika laulja Molly Iversoniga (1903–1988)[2], kellega ta sai poja Thomase. Esimese maailmasõja aastatel abielu purunes. John Wisdomi eksabikaasa ja poeg emigreerusid Kanadasse, Wisdom ise jäi Londonisse.

1950. aastal abiellus Wisdom uuesti. Tema teine naine Pamela Elspeth Strain (1914–1989) oli kunstnik, kellega Wisdom elas koos kuni naise surmani 1989. aastal.[3]

Tähtsamad tööd muuda

1930-ndate alguses hakkas Wisdom kirjutama uues stiilis raamatuid, saades inspiratsiooni Wittgensteini filosoofilistest teooriatest. Kuna Wittgenstein ise ei kirjutanud sel ajal ühtegi teost, siis said Wittgensteini uute teooriate peamiseks allikaks Wisdomi kirjutised, mis olid ka laiemale maailmale kättesaadavad. Wisdomi teostest on kõige rohkem tähelepanu saanud "Other Minds" (1952) ning "Philosophy and Psycho-Analysis" (1953).[2]

Teosed muuda

Varasemad teosed muuda

Ludwig Wittgensteini mõjutuste järgne aeg muuda

Tsitaat muuda

"Metafüüsiliselt mõtlevale inimesele tundub, et tegelik maailm koosneb üksnes positiivsetest, spetsiifilistest, deterministlikest, konkreetsetest, tingimuslikest, individuaalsetest ja sensoorsetest faktidest ning et teadmatuse väljamõeldis, negatiivsus, üldisus, määramatus, abstraktsus, vajalikkus, superindividuaalsus ja füüsilised faktid on ainult näilikud, kuna me ei süvene sellesse piisavalt."[4]

"The metaphysically-minded person feels that the actual world is made up solely of positive, specific, determinate, concrete, contingent, individual, sensory facts, and that the appearance of a penumbra of fictional, negative, general, indeterminate, abstract, necessary, super-individual, physical facts is somehow only an appearance due to a lack of penetration upon our part."[4]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Ilmah Dilman (1993). "Orbituary: Professor John Wisdom". Independent.co.uk. Vaadatud 14.11.2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 John K. Roth (2000). "John Wisdom - Biography". Originaali arhiivikoopia seisuga 12.12.2017. Vaadatud 14.11.2017.
  3. Darrin Lythgoe (2013). "Arthur John Terence Dibben". Vaadatud 14.11.2017.[alaline kõdulink]
  4. 4,0 4,1 Strange Wondrous (2008). "Quotations by John Wisdom". Vaadatud 10.12.2017.