John Blow (ristitud 23. veebruar 1649 Newark-on-Trent, Nottinghamshire1. oktoober 1708 London) oli Westminster Abbey organist.

John Blow

Blow ilmutas juba noorena muusikaannet ja valiti kuninga kabeli kooripoisiks. Ta komponeeris ebatavaliselt noores eas kiriklikke hümne, nende seas "Issand, sina oled meie varjupaik" ja "Issand, ära mind manitse". Koos Pelham Humfrey ja William Turneriga kirjutas ta veel hümni "Ma tänan alati" ning on oletatud, et see valmis Suurbritannia võidu auks sõjas Hollandi vastu 1665, aga on ka arvatud, et see pidi tähistama lihtsalt kolme koorijuhi omavahelist sõbralikku läbisaamist.

20-aastaselt sai Blow Westminster Abbey organistiks. 1673 ülendati ta kuningliku kabeli džentelmeniks. 1674 võttis ta Pelham Humfreylt üle kuningliku kabeli poistekoori juhatamise ja sellel ametikohal oli ta oma surmani. Westminster Abbey organisti kohalt lahkus ta 1679, et teha ruumi Henry Purcellile, aga kui Purcell 1695 suri, sai Blow selle koha tagasi ja pidas sedagi kuni oma surmani.

1673. aasta septembris abiellus Blow Elizabeth Braddockiga. Abielust sündis mitu last. Pärast 10 aastat kestnud abielu suri naine sünnitusel.

1678. aastaks oli Blow saanud muusikadoktoriks. 1685 nimetati ta James II eramuusikuks. Ajavahemikus 1680–87 kirjutas ta oma ainsa säilinud lavateose, kuninga meelelahutuseks kirjutatud ooperi (tol ajal nimetati seda maskeraadiks) "Venus ja Adonis". Selle esietendusel mängis Venuse rolli kuninga venna Charles II armuke Mary Davis ja Cupido rolli Mary Davise ja Charles II väljaspool abielu sündinud tütar Mary Tudor.

1687 sai Blow Püha Pauluse katedraali koormeistriks ja sellel kohal töötas ta kuni 1703. aastani. 1699 määrati Blow äsjaloodud ametikohale kuningliku kabeli heliloojaks.

John Blow loomingusse kuulub laulukogu "Amphion Anglicus" ja palu klavessiinile.