Johannes XV

Johannes XV (ladinapäraselt Ioannes XV) oli paavst 985–996. Ta oli 137. paavst.

Johannes XV
Valitsemisaja algus	August 985
Valitsemisaja lõpp	Märts 996
Eelkäija	Johannes XIV
Järeltulija	Gregorius V
Sünnikoht	Rooma
Surmakuupäev	Märts 996
Surmakoht	Rooma

Johannes (Giovanni) oli sündinud Roomas ja ta oli Gallina Alba preestri Leo (Leone) poeg. Pärast teda on vaimulike poegadest paavstiks saanud vaid Johannes XVIII.

Johannes sai Benedictus VII ajal San Vitale kardinalpreestriks. Ta oli õpetatud vaimulik ja mitme teose autor.

Paavstiks saamine

Johannes XV valiti paavstiks pärast vastupaavst Bonifatius VII surma augustis 985 kuuria ametnike ja Crescenzi (Crescentii) suguvõsa poolt. Ta pühitseti ametisse 6. augusti ja 5. septembri vahelisel ajal.

Mitme krooniku (Marianus Scotus, Godefridus Viterbiensis) väitel valiti enne teda 985 augustis paavstiks kardinaldiakon Johannes, kes suri enne ametisse pühitsemist, kuid kes olevat valitsenud neli kuud, mistõttu mõnes varasemas paavstide loendis on hilisemat Johannest peetud ka Johannes XVI-ks.

Suhted Saksa-Rooma keisriga

Saksa-Rooma keisri Otto III ema Theophano külastas 989. aasta lõpus Roomat. Theophano suri 15. juunil 991 ja Roomas asus võimu teostama patriits Giovanni Crescenzi, kelle suhted paavstiga pingestusid sedavõrd, et Johannes XV põgenes suvel 995 Roomast Sutrisse.

Paavst saatis saadikud Otto III juurde, kellelt ta palus Rooma aadlike eest kaitset. Crescenzi pidas paremaks paavstiga ära leppida ja lubas tal Rooma tagasi pöörduda, kuid Otto III otsustas veebruaris 996 lahkuda Regensburgist ja minna Itaaliasse.

Suhted Inglismaaga

Johannes XV vahendas Inglise kuninga Æthelred II ja Normandia hertsogi Richard I tüli ning saavutas Trevi abti Leo abiga vaenupoolte vahel 1. märtsil 991 Roueni rahuleppe sõlmimise.

Suhted Kiievi-Venega

Kiievi suurvürst Vladimir Püha saatis 991 saadikud Rooma, paavst Johannes XV saatis omakorda Kiievisse kolm saadikut.

Suhted Poolaga

Poola vürst Mieszko I soovis 992 saada Johannes XV vasalliks, et leida kaitset Saksa ja Tšehhi valitsejate rünnakute vastu.

Suhted gallikaani piiskoppidega

Saint-Basle de Verzy sinod tagandas 17. juunil 991 Prantsusmaa kuninga Hugues Capet' nõudel Reimsi peapiiskopi Arnouli, kelle asemele määrati Gerbert.

Hugues soovis, et Johannes XV tunnustaks Arnoul'i tagandamist, kuid paavst toetas Arnoul'i, mistõttu gallikaani piiskopid taunisid paavsti, et too sekkuvat nende siseasjadesse. Paavst kutsus osapooli 992 Rooma, et arutada tekkinud tüli, kuid gallikaani piiskopid pidasid Chelles'is sinodi, kus leidsid, et paavst on tühistanud mitmed kirikuisade otsused.

Johannes XV ei soostunud Arnoul'i tagandamisega ja 2. juunil 995 Mouzon'is peetud sinodil tunnustas paavsti legaat Santi Bonifacio e Alessio kloostri abt Leo Reimsi legitiimse peapiiskopina Arnoul'i.

Paavst kinnitas Noyoni piiskopkonna privileegid.

Suhted Itaalia piiskoppidega

Johannes XV rajas 987 Amalfi peapiiskopkonna. Ta andis 994 palliumi Salerno peapiiskopile Grimoaldole.

Suhted Saksa piiskoppidega

Johanens XV kinnitas Hamburgi peapiiskopkonna privileegid.

Suhted Tšehhi piiskoppidega

Johanes XV lubas 989 Adalbertil (Vojtěch) ajutiselt taanduda Praha piiskopi ametist ja siirduda kloostrisse, kuid 993 saatis ta Tšehhisse tagasi.

Ulrichi kanoniseerimine

Johannes XV kanoniseeris 31. jaanuaril 993 Augsburgi piiskopi Ulrichi. See oli esimene kaasaegne kanoniseerimisprotsess, mille paavst läbi viis.

Kloostrireform

Johanes XV kinnitas Pavia, Fulda, Trieri Sankt Maximuse, Konstanzi Gregoriuse, Lorschi Sankt Nazariuse, Břevnovi ja Sant Pere de Rodesi kloostrite privileegid.

Uued kardinalid

Johannes XV määras 20 uut kardinali. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Gregorius V.

1. Adalbéron d'Ardenne
2. Aldemarus (Aldemaro)
3. Benedictus (Benedetto), diakon
4. Benedictus (Benedetto), diakon
5. Benedictus (Benedetto), San Stefano al Monte Celio kardinalpreester
6. Bonizzone
7. Bruno von Kärnten
8. Crescentius (Crescenzio). Santa Maria in Trastevere kardinalpreester
9. Crescentius (Crescenzio), kardinalpiiskop
10. Gregorius (Gregorio)
11. Ianuarius (Gianviero)
12. Johannes (Giovanni), San Clemente kardinalpreester
13. Johannes (Giovanni), San Lorenzo in Lucina kardinalpreester
14. Johannes (Giovanni), Santi XII Apostoli kardinalpreester
15. Johannes (Giovanni), diakon
16. Johannes (Giovanni), diakon
17. Leo (Leone), Santi Nereo ed Achilleo kardinalpreester
18. Leo (Leone), San Sisto kardinalpreester
19. Stephanus (Stefano)
20. Teobaldus (Teobaldo)

Surm

Johannes XV suri märtsis või aprillis 996 Roomas haiguse tagajärjel ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus

• J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
• Liber Pontificalis.
• Fedor Schneider: Papst Johann XV. und Ottos III. Romfahrt. Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung 39, 1923: 193–218.
• Karl von Zmigród Stadnicki: Die Schenkung Polens an Papst Johannes XV. (um das Jahr 995). Freiburg, 1911.
• Heinrich Gisbert Voigt: Die Schenkung Polens an Papst Johannes XV. Altpreußische Monatsschrift 48, 1911: 626–643.

Välislingid

• Artikkel Johannes XV kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Johannes XV kohta. (inglise keeles)
• Johannes XV dokumendid.
• Johannes XV kardinalid.
• Artikkel Johannese nimelisest kardinalist. (inglise keeles)
• Artikkel paavst Silvester II-st. (inglise keeles)
• Artikkel Augsburgi piiskopist Ulrichist. (inglise keeles)
• Artikkel Amalfist. (inglise keeles)
• Artikkel piiskop Adalbertist. (inglise keeles)

Eelnev Johannes XIV

Rooma paavst 985–996

Järgnev Gregorius V