Johannes Lehman
Johannes Lehman (Juhan Leeman; 12. detsember 1872 Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond Viljandi kreis – ?) oli eesti pedagoog, omavalitsustegelane ja I Riigikogu liige.
Johannes Lehman sündis 12. detsembril 1872 Viljandimaal Pajusi vallas. Õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis, aastast 1888 Tartu õpetajate seminari ettevalmistuskoolis ja aastail 1889–1891 Eesti Aleksandri Linnakoolis[1] koos Hans Pöögelmanni ja Aleksander Tõnissoniga. Töötas seejärel 1891–1903 vallakooliõpetajana Äksi kihelkonnas Voldis, seejärel Voldis raudteejaama telegrafistina ning tegutses ajalehtede Olevik, Postimees ja hiljem Teataja kirjasaatjana.[2]
1905. aasta revolutsioonist osavõtu eest mõisteti 1908. aastal nn Budbergi protsessil sunnitööle, kuid põgenes 1915. aastal Habarovskist Amuuri raudtee ehituselt Kanadasse, hiljem Ameerika Ühendriikidesse. New Yorgis elades tegi kaastööd Hans Pöögelmanni toimetatavale ajalehele Uus Ilm.[3]
1917. aastal pöördus Lehmann Eestisse tagasi ja tegutses VSDTP enamlaste grupis Tartu linnavalitsuses, kuid sattus konflikti Johannes Blaufeldi ja Viktor Kingissepaga ning eemaldus.[4]
Alates 3. jaanuarist 1919 tegutses Johannes Lehman Ajutise Valitsuse Lõuna-Eesti peavoliniku asetäitjana.
I Riigikogusse kuulus Lehman ESDTP nimekirjas alates 17. oktoobrist 1922 (ta asendades Peeter Treibergi) kuni 1. novembrini 1922, millal ta astus tagasi ja tema asemel pääses Riigikokku Friido Kirs.
Viited muuda
- ↑ J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 1. november 1934
- ↑ J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 2,3. november 1934
- ↑ J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 21.,26. november 1934
- ↑ J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 2. detsember 1934