Johannes Bugenhagen

Johannes Bugenhagen (24. juuni 1485 – 20. aprill 1558) oli saksa usureformaator, Martin Lutheri üks lähedasemaid kaastöölisi.

Bugenhagen sündis Wollini (Wolini) raehärra Gerhard Bugenhageni pojana ning õppis aastatel 1502–1504 Greifswaldi ülikoolis vabu kunste. Seejärel asus ta tööle Treptow an der Rega (Trzebiatówi) toomkooli rektorina. Üks tema õpilastest oli ka hilisem Liivimaa reformaator Andreas Knopken. 1509. aastast täitis Bugenhagen ühtlasi ka Treptowi kiriku vikaari ülesandeid.

1517. aastal asus Bugenhagen Johann Boldewani kutsel Belbucki, kus temast sai piibliloo lugeja, temast kujunes peagi üks Pommeri olulisemaid humaniste. Juba järgmisel aastal tegi Pommeri hertsog Bogislaw X talle ülesandeks kirjutada ladinakeelne Pommeri ajalugu.

Luterliku reformatsiooniga puutus Bugenhagen esimest korda kokku 1520. aastal. Esialgu talle Lutheri ideed ei meeldinud, kuid pärast nendega sügavamat tutvumist sai temast reformaatori veendunud toetaja. Ta kolis Wittenbergi ning temast sai Lutheri lähedasemaid sõpru. Temast sai ka Wittenbergi teoloogiaõppejõud. 1533. aastal sai temast kolmas protestantlik teoloogiadoktor.

Bugenhageni tegevus oli eriti oluline Põhja-Euroopa jaoks. Ta koostas protestantlikud kirikukorraldused Hildesheimi, Hamburgi, Lübecki, Pommeri, Ida-Friisimaa, Schleswig-Holsteini, Braunschweigi, Braunschweig-Lüneburgi, Taani ja Norra jaoks. Ta oli ka viimase kahe riigi esimese ametlikult luterliku valitseja Christian III kroonijaks. Bugenhageni tegevus tõi talle hüüdnime: teine Põhja apostel.

1539. aastal sai Bugenhagenist Saksimaa kiriku superintendent, samal aastal reformis ta ka Greifswaldi ülikooli, muutes selle luterlikuks õppeasutuseks.

Kui Martin Luther 1546. aastal suri, pidas just Bugenhagen matusekõne ning hoolitses tema lese ja laste eest. Bugenhagen ise suri 1558. aastal 72-aastaselt.

Bugenhagen oli lisaks teoloogilistele kirjutistele tuntud eduka organisaatori ja muusikaarmastajana. Hinnatud on ka tema piiblitekstide tõlkeid alamsaksa keelde.