Johan Rudolph Deiman

Johan Rudolph Deiman (ka Johann Rudolf Deimann; 29. august 1743 Hage, Ida-Friisimaa15. jaanuar 1808 Amsterdam) oli Saksa päritolu Hollandi arst ja keemik.

Vasegravüür umbes aastast 1810

Elulugu muuda

Deiman sündis Albertus Deimani ja Volke Hidde viiest lapsest noorimana. Ta käis koolis algul Nordenis. Oma kahe venna toetusel õppis ta Leeris farmatseudiks. Ta õppis Halles Adolph Böhmeri juures farmaatsiat, arstiteadust ja filosoofiat. Aastal 1770 alustas Deiman Amsterdamis arstipraksist. Mõne aastaga sai ta edukaks arstiks. Ta sai tuntuks eriti rõugete vastu vaktsineerijana.

Aastal 1775 ilmus tema tõlkes hollandi keelde Johann Christoph Unzeri teos magnetitest. Aastal 1776 ilmus temalt prantsuskeelse paelussile pühendatud meditsiinilise traktaadi tõlge. Ta tegi koos Adriaan Paets van Troostwijkiga katseid valguse mõju kohta taimedele. Tulemusi kirjeldav töö, mis pälvis Utrechti Kunstide ja Teaduse Seltsi auhinna, valmis 1778. Aastal 1780 ilmus see Amsterdamis trükist. Aastal 1779 ilmus Deimani traktaat elektri mõjust mitmesugustele ainetele. Juba varem sai ta sarnase töö eest Rotterdami Eksperimentaalfüüsika Seltsi kuldmedali.

Koos Paets van Troostwijki, Anthonie Lauwerenburghi ja Nicolaas Bondtiga sai ta 1,2-dikloroetaani. Koos Paets van Troostwijkiga lagundas ta 1789. aastal hõõrdeelektri abil vee.[1]

Aastal 1783 sai ta Hollandi Teaduste Seltsi Haarlemis liikmeks. Ta oli ka Pariisi ja Rotterdami teadusseltside liige.

Deiman sai tuntuks ka Hollandi kuninga Lodewijk I ihuarstina.

Tema vend Johann Diederich Deimann oli tuntud hollandi jutlustaja.

Teosed muuda

  • Waarnemingen omtrent der verbetering der lucht, door middel van den groei der planten. – Mengelwerk der Hedend. Vaderl. Letteroeff., 1778, 7, lk 338–349.
  • Verhandeling over het nut van den groei der Boomen en Planten tot zuivering der lucht, Amsterdam 1780.

Viited muuda

  1. Hermann Kopp. Geschichte der Chemie, kd 2, Vieweg 1844, lk 329.

Kirjandus muuda

  • J. E. Doornik. Johann Rudolph Deiman gedacht, Amsterdam 1808.
  • I. C. Ersch, I. G. Gruber (toim). Allgemeine Encyklopädie der Wissenschaften und Künste, Erste Section A-G, Leipzig 1832.
  • H. P. M. van der Hornvanden Bos. Jan Rudolph Deiman. – Album der Natuur 1886.