Vikipeedia

Joachim Neander

 See artikkel räägib kirikulaulude autorist; samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Joachim Neander (täpsustus)

Joachim Neander (ka Neuander, Neiander[1];1650[2] Bremen – 31. mai vkj 1680 Bremen) oli saksa õpetaja, jutlustaja ja kirikulaulude autor. Tema järgi on nime saanud Neandertali org.

Joachim Neander. Tema kaasaegne portree

Päritolu muuda

Neanderi vanavanavanaisa[3] oli Wismarist pärit Joachim Neumann, kelle Philipp Melanchthon soovitas kirjas Albert Hardenbergile 1. maist 1551 jutlustajaks Stadesse.[1] Ta oli õppinud Rostocki ülikoolis ja Wittenbergi ülikoolis ning saanud magistrikraadi ning oli teeninud mitmes ametis. Melanchthon kirjutab:

"Me oleme otsustanud saata Sulle selle auväärse ja õpetatud mehe nimega Joachim Neumann, kes on pärit Wismarist, keda me tema paljude suurepäraste annete pärast peame sobivaks juhtima nii arvukat kirikut. Ta on kõigis oma tegudes mõõdukas, kasinate ja puhaste kommetega. Ka on ta juba pereisa ning on sellega tõendanud oma teadmisi ja ausust. Ta õpetab teisi ustavalt ja talub oma viletsat seisundit alandusega. Tema õpetatus on suurepärane, ning oma tarkuse ja kõneosavusega saab ta oma ameti ehteks. Ma tean, et Sina osava inimestetundjana pead seda meest sobivaks, niipea kui oled mõned päevad temaga suheldes tema eeldusi, tema kombeid ja tema usaldusväärset otsustusvõimet jälginud."

Stade raad nimetas ta 1555 Stade St. Pankratii kiriku pastoriks. Aastal 1556 ta suri järsku. Temast jäid Stades järele pojad Joachim ja Frans.[3]

Tema poeg ja Neanderi vanavanaisa Joachim Neander sai 1582 Stade St. Cosmae et Damiani kiriku pastoriks ning 1602 vanemaks. Ta suri 1527. Tema vend Frans oli 1582–1602 Stades jutlustajaks.[3]

Tema poeg ja Neanderi vanaisa Joachim (suri 1651 Lochemis Zutpheni lähedal) muutis oma nime toonase kombe kohaselt saksa Neumannist kreekapäraseks Neanderiks. Isa saatis ta õppima kalvinistlikku gümnaasiumi Steinfurdis (praegu Gymnasium Arnoldinum). Ta oli kalvinistlik pastor Lengerichis, 1633. aastast Steinfurtis ja 1638. aastast Lochemis. Lochemi Sint-Gudula kirikus on säilinud hõbedast armulauapeeker pealdise ja tema vapiga. Tema abikaasa ja Neanderi vanaema Anna Elisabeth oli Zutphenist pärit hollandi pastor Johan Duischen. Nende lapsed olid Neanderi isa Johann Joachim, Adolf ja Anna Elisabeth, kes abiellus Gerrit Thomasega. Noorem poeg ja tütar jäid elama Hollandisse. Adolfi suguvõsa perekonnanimega Nymann elab Hollandis praegugi.[4][3]

Neander sündis Johann Joachim Neanderi (12. mai 1614 Lengerich – 16. veebruar 1666) perekonnas. Isa sai nime oma emapoolse vanaisa ja isa järgi. Ta õppis algul Lengerichis ja seejärel kalvinistlikus gümnaasiumis Steinfurdis (praegu Gymnasium Albertinum). Aastal 1631 läks ta edasi õppima Bremeni gymnasium illustre'sse (praegu Altes Gymnasium Bremen). Ta elas seal oma sugulase Johann Williuse, Bremeni pedagoogeumi (praegu Altes Gymnasium Bremen) esimese juhataja juures. Ta eelistas Ludwig Crociuse teoloogialoengutele keeleteadusi. Alates 9. detsembrist 1636 oli ta Bremeni pedagoogeumi (praegu Altes Gymnasium Bremen) 3. klassi õpetaja. Aastal 1642 abiellus ta Bremeni St. Ansgarii kiriku pastori Meinhard Meinerzi lese Mariaga (sündinud Koch). Abielu jäi lastetuks ja Maria suri 17. veebruaril 1648. 18. septembril 1649 abiellus Johann Joachim Bremeni pedagoogeumi 4. klassi laulmisõpetaja ja kantori Christoph Knippingi tütre Catharina Knippingiga. Neil sündisid lapsed Joachim, Christopher, Johann ja Anna Christina. Johann Joachim suri Rootsi okupatsioomi ajal 16. veebruaril 1666 tähnilisse tüüfusse ja südamerabandusse.[1][4][3]

Elukäik muuda

Joachim Neander õppis Bremenis kõigepealt pedagoogeumis ning seejärel 1666. aastast gymnasium illustre's kalvinistlikku teoloogiat[5] ning töötas mitmes kohas, sealhulgas Heidelbergis ja Frankfurdis, õpetajana. 1670. aasta paiku sattus ta äratusjutlustaja Theodor Undereycki mõju alla ning sai tema vahendusel 1671 Frankfurdi kaupmehe poegade koduõpetajaks[5]. Ta valmistas neid ette õpinguteks Heidelbergi ülikoolis ning õppis ka ise seal teoloogiat[5]. Frankfurdis tutvus Neander 1673 Philipp Jacob Speneriga, kellest sai pietismi üks rajajaid.[5]

1674. aastal sai Neanderist Düsseldorfi kalvinistliku koguduse ladina kooli rektor ja ühtlasi ka sama koguduse abipastor, kelle ülesannete hulgas olid jutlustamine ja hingehoid.[5] Ta lõi sõnad ja muusika arvukatele kirikulauludele. Tihti komponeeris ta muusikat ja pidas jumalateenistusi Mettmanni lähistel Düsseli jõe maalilises orus, mistõttu nimetati tema sealne lemmikpaik Neanderi koopaks ja 19. sajandil hakkas kogu jõeorg kandma Neanderi oru (Neandertal) nime.

Üha pietistlikuma meelsuse, erakoosolekute pidamise ning avalikel jumalateenistustel mittekäimisele üleskutsumise tõttu sattus Neander Düsseldorfis kiriku- ja koolivõimudega pahuksisse ning 1676 vallandati ta jutlustajaametist; teda ähvardas ka koolist vallandamine.[5] Aastal 1679 sai temast abijutlustaja kodulinna Bremeni Püha Martini kirikus. Ta elas seal oma perekonnale kuulunud nn Neanderi majas (Neanderhaus), mis asus kirikust ida pool ja pärines 15. sajandist. Bremenis lõi ta oma tuntuima vaimuliku laulu "Võta nüüd Issandat". Ta ei saanud kodulinnas veel aastatki tegutseda, kui suri nelipühade teisel pühal, 31. mail 1680 kas 29- või 30-aastaselt pärast lühikest rasket haigust[5]. Tema haua asukoht on teadmata.

Looming muuda

 
Bremeni Püha Martini kiriku aken, mis on pühendatud Joachim Neanderile. Heliloojat on kujutatud seal orelit mängimas

Neanderit peetakse üheks silmapaistvamaks protestantliku kirikumuusika loojaks Saksamaal. Tema 1680. aastal ilmunud laulude kogumik "Bundeslieder und Danck-Psalmen" rajas teed nii reformeeritud kui ka luterliku kiriku pietistlikele lauluraamatutele.

Ka tänapäeval lauldakse protestantlikes kirikutes veel Neanderi laule. Saksamaal on tema looming esindatud nii evangeelse kiriku kui ka uusapostliku kiriku lauluraamatutes. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku laulu- ja palveraamatus on mitu laulu, mida esitatakse tema loodud koraalide "Võta nüüd Issandat" ("Lobe den Herren"), "Jumal, vägev valitseja" ("Unser Herrscher, unser König"), "Imeline Issand" ("Wunderbarer König") ning "Maa ja meri kiidavad" ("Himmel, Erde, Luft und Meer") viisil.

Neanderi tuntuim kirikulaul on 1679. aastal kirjutatud ja 1680. aastal kogumikus "Bundes-Lieder und Danck-Psalmen" ilmunud laul "Võta nüüd Issandat" ("Lobe den Herren"). Laulu algne viis põhines teise vaimuliku loo, "Hast du denn, Jesu, dein Angesicht" viisil. Viis, millel seda tänapäeval lauldakse, kujunes lõplikult välja alles 18. sajandil.

Isiklikku muuda

Neander jäi vallaliseks.

Mälestus muuda

Düsseli jõe org, kus Neander lõi muusikat ja pidas jumalateenistusi, kannab 19. sajandist Neanderi oru (Neandertal) nime. Sellest orust leiti 1856. aastal eelajaloolise inimese luustik. Leiukoha järgi hakati seda inimliiki nimetama neandertallaseks ja nii on Neanderi nimi jäädvustatud ka antropoloogias.

Saksamaa evangeelse kiriku nimekalendris on 31. mai Joachim Neanderi mälestuspäev. [6]

Samuti on Saksamaal tema auks nimetatud kaks kirikuhoonet – Neanderi kirik Düsseldorfis ja Neanderi kirik Erkrathis.

Laulude väljaanded muuda

  • Bundeslieder und Dankpsalmen von 1680 mit ausgesetztem Generalbaß von Oskar Gottlieb Blarr, Schriftenreihe des Vereins für Rheinische Kirchengeschichte, kd 79. Rheinland-Verlag GmbH, Köln, 1984, ISBN 3-7927-0810-8.
  • Bundes-Lieder und Dank-Psalmen. Faksimilierter Reprint der Erstausgabe Bremen 1680 mit Beiträgen von Thomas Elsmann und Oskar Gottlieb Blarr, Bremen: Schünemann 2009.

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Bertheau 1886:327.
  2. ↑ Vanemas kirjanduses nimetatakse sünniaastatena ka 1610 või 1640 (Bertheau 1886:327).
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Geschiedenis van Neumann / Neander (1550–1680)
  4. ↑ 4,0 4,1 Bertheau 1886:327, Diecks 1999.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Diecks 1999.
  6. ↑ Joachim Neander im Ökumenischen Heiligenlexikon

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joachim_Neander&oldid=6505956"