Jeppe Aakjær

Jeppe Aakjær (sünninimi Jeppe Jensen; ka Jeppe Jensen Aakjær; 10. september 1866 Jüütimaa, Fly kihelkond, Aakjær Skive lähedal – 22. aprill 1930 Jenle talu (Skivest põhja pool)) oli taani luuletaja ja romaanikirjanik, üks Taani juhtivaid kodukohakirjanikke.

Jeppe Aakjær
Sünniaeg	10. september 1866
Surmaaeg	22. aprill 1930 (63-aastaselt)

Ta kasvas üles viletsas talumajas Jüütimaal rangelt pietistlikus perekonnas. Nooruses tegi ta vaheldumisi põllutööd ja käis rahvakoolis, kus lähenes Nicolai Grundtvigi kristlusetõlgendusele.

Oma lapsepõlvest jutustab ta raamatutes "Drenge aar" ('Poisiaastad'), "Knøseaar" ('Noorukiaastad') ja "Før det dages" ('Enne koitu') ning romaanis "Bondens Sen", (1899; 'Talupoja poeg').

Jeppe Jensen sündis Aakjæri küla kuuest talust kõige vaesemas. Tema vanemad olid talupidaja Jens Peder Jensen ja Kathrine Marie Jeppesen. Isa oli ekstravertne ja ratsionaalne ning huvitus poliitilistest ja sotsiaalsetest probleemidest, ema oli introvertne ja emotsionaalne ning huvitus ainult kodustest asjadest. Ema lootis jumalale, isa kahtles jumala olemasolus, kuid ei näidanud seda välja.

Mälestusteraamatus "Fra min Bitte-Tid" ütleb Aakjær, et isa esindas argielu proosat, ema aga igapäevast poeesiat. Isa pärand avaldus nähtavasti tema proosas (propagandistlikes romaanides ja kihutuskõnedes), ema pärand rohkem luules (loodus- ja armastusluules). Ema pärandit pidas Aakjær endas tugevamaks. Oma luule läteteks pidas ta hulkumist puutumatus looduses koos emaga või üksi ning ema tundlikkust ja südamlikkust.

Vanemate kõrval mõjutas noore Aakjæri arengut kõige rohkem Niels Jakobsen, kes oli tema õpetaja viimasel aastal Fly koolis (1879–1880). Jakobsen kasutas õpetamisel Nikolai Grundtvigi ja Christen Koldi vaimus elavat jutustamist. Jeppe hakkas käima õpetaja kodus ning laenas Bernhard Severin Ingemanni, Steen Steensen Blicheri, Carit Etlari ja paljude teiste raamatuid.

Jakobsen hoolitses selle eest, et võimekas poiss pääses 1882 Staby Højskolesse Ringkøbingi lähedal ja 1884 Blaagaardi seminari Kopenhaagenis rahvakooliõpetajaks õppima.

Aakjær on palju kirjutanud oma kodupaigast Jüütimaast. Ta hoolis vaestest ja rõhutud maainimestest ning kirjeldas nende tagasihoidlikku ja lihtsat elu. Kahekümneaastasena pandi ta vangi, sest väljendas oma muret nende inimeste pärast, kuid ametnikud ei hoolinud tema murest.

1884. aasta sügisel Kopenhaagenisse jõudnud Jeppe kasutas agaralt pealinna võimalusi silmaringi laiendamiseks: käis ettekannetel, muuseumides, raamatukogudes, teatrites. Ta hakkas tõsiselt lugema realistlikke kirjanikke. Ta käis alati kuulamas Georg Brandese esinemisi, keda pidas Taani südametunnistuseks. Brandeselt õppis ta, et elavas kirjanduses tõstatatakse probleeme.

Ta õppis rahvakooliõpetajaks, olles sel alal esimene õpilane, seejärel õpetas rahvakoolides, sooritas 1895 küpsuseksami ning pühendus pärast mõnd aastat ülikooliõpinguid (õppis 1895–1898 ajalugu) kirjanikutööle.

Sajandi lõpus töötas ta mõne aasta ajakirjanikuna Kopenhaagenis, kus teda köitsid Georg Brandese ideed ja sotsialism. Niipea kui võimalik (1907), läks ta kodukanti tagasi, et tegelda kirjatööga ning talupoegade harimisega.

Romaanist "Hvor der er gaerende Kraefter" ('Kus on käärivaid jõude') ilmneb, kui tähtsaks ta peab sotsiaalset võitlust. Järgmises romaanis "Vredens børn" (1904; 'Viha lapsed') domineerivad mässumeeleolud. See jõuline raamat sillutas teed mõnedele reformidele.

Tuntumad luulekogud on "Rugens sange" (1906; 'Rukki laulud') ja 'Heimdali rännud' (1924), kus ta luuletab kodukohast. Luules kasutab ta psalmide ja rahvaluule motiive ning taunib Taani maaproletariaadi ekspluateerimist.

Ta on kirjutanud ka novelle, näidendeid ja muud. Ta kirjutas ka oma lemmiku, Steen Blicheri eluloo "Steen St. Blichers Livstragedie" ('Steen St. Blicheri elutragöödia').

Teosed

• 1897 "Missionen og dens Høvding" (esimene raamat)
• "Drenge aar" ('Poisiaastad')
• "Knøseaar" ('Noorukiaastad')
• "Før det dages" ('Enne koitu')
• 1899 "Bondens Sen" ('Talupoja poeg')
• "Hvor der er gaerende Kraefter" ('Kus on käärivaid jõude')
• 1904 "Vredens Børn" ('Viha lapsed')
• 1905 "Fri Felt" ('Vaba põld')
• 1906 "Rugens Sange" ('Rukki laulud')
• 1906 "Under Aftenstjernen" ('Õhtutähe all')
• 1918 "Steen St. Blichers Livstragedie" ('Steen St. Blicheri elutragöödia')
• 1924 'Heimdali rännud'
• 1928 "Fra min Bitte-Tid"

Välislingid

• Foto
• Tekstid taani keeles