Jaunpilsi vald

Jaunpilsi vald
	läti Jaunpils pagasts
	Pindala: 157,1 km²
	Elanikke: 1823 (1.01.2023)
	Rahvastikutihedus: 11,6 in/km²
	Keskus: Jaunpils

See artikkel räägib tänapäevasest Jaunpilsi vallast; varem sama nime kandnud valla kohta vaata artiklit Zaube vald

Jaunpilsi vald (läti keeles Jaunpils pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lestene, Džūkste, Irlava ja Viesatase vallaga, Dobele piirkonna Biksti ja Annenieki vallaga ning Salduse piirkonna Remte vallaga.

Valla pindala on 157 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2167 inimest.^[2] Valla keskus on Jaunpilsi küla.

Ajalugu muuda

Vald on kujunenud Jaunpilsi mõisa (Neuenburg), Strutele mõisa (Strutteln), Jurģi mõisa (Georgenhof), Pļavnieki mõisa (Plaueneck), Spriņģi mõisa (Springen), Mariņmuiža mõisa (Marienhof) ja Lauki mõisa (Feldhof) maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 137 km². Jaunpilsi vallas moodustati aastal 1945 Jaunpilsi ja Jurģi külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1965 liideti Jaunpilsi külanõukoguga likvideeritav Jurģi külanõukogu. Aastal 1979 liideti külanõukoguga veel osa Degole külanõukogust. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.^[3] 2009. aastast kuulus vald Jaunpilsi piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Tukumsi piirkonnaga.

Loodus muuda

Vald asub piirkonnas, kus Zemgale madalik läheb üle Ida-Kuramaa kõrgustikuks. Suurimaks jõeks on Abava, valla põhjapiiril voolab ka Abava lisajõgi Viesata. Suuremad järved on Apsaujase järv (28,8 ha), Brandavase järv (12,3 ha) ja Bautēlis (8,4 ha). Looduskaitse all on Puduri tamm, Apsīši tammed, Garlauki pärn ja Garlauki hobukastan. Lisaks on vallas looduskaitse all veel kolmkümmend kuus nimetut põlispuud.^[4]

Kaitstavad objektid muuda

Jaunpilsi kirik

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Jaunpilsi loss, Jaunpilsi ordulinnus, Jaunpilsi lossi kindlustised ja park, Jaunpilsi kirik, selle kantsel, altar ning maal "Madonna lapsega", Jaunpilsi vesiveski ja Jaunpilsi Võllamäe linnamägi.^[5] Kohaliku kaitse all on Sveikuļi muinaskalmed, Mazkursenieki muinaskalmed ja Jaunpilsi Põrgumäe hiiepaik.^[6]

Piirkonna üldplaneeringus on ära märgitud veel mitmed objektid, mida soovitakse säilitada: 1940. aastal valminud Jaunpilsi piimatööstuse hoone, aastal 1938 valminud Jaunpilsi keskkooli hoone, vana Jaunpilsi kooli hoone, Jaunpilsi luteri kiriku kell, Jaunpilsi tuuliku varemed, Jaunpilsi lossi tuulelipp aastast 1646, aastal 1878 valminud Lauki koolimaja, XVIII sajandil rajatud Lauki mõisa hoonetekompleks (nuumaedik, pesuköök, teenijate maja, tootmishoone), Lauki mõisa park, XVIII sajandil ehitatud kupja maja, aastal 1825 valminud Jaunpilsi kirikumõisa õpetaja maja, aastal 1899 valminud Jaunpilsi vallamaja, XVIII sajandil rajatud Skujumuiža mõisa hooned ja sealne mantelkorsten, koolimaja, eluhoone, Jaunpilsi lossi pargi sild aastast 1905, Jaunpilsi mõisa parunite kabel aastast 1856, Jaunpilsi mõisa laut, küün, teenijate maja, Jaunpilsi vesiveski, tootmishooned, Pļavase mõisa hooned (häärber ja ait), aastal 1644 valminud Strutele luteri kirik, Strutele mõisakompleks (häärber, teenijate maja, park, aastal 1864 valminud magasiait), Strutele mõisa allee, Läti leegioni mälestuspaik Saulīši mägi, Metsakalmistu, Vītiņi kalmistu, Sparvase kalmistu, Spriņģi kalmistu, Lauki kalmistu, Lauki kalmistu pärnaallee, Rubuļi kalmistu, Kļavase talu elumaja aastast 1808, Ieviņase talu (Liepa kõrts), Vītiņi talu, Trīdiķi talu, Mežavoti talu, Jaunpilsis asuv Rootsi müür, Jaunpilsi postkontor-tarbijate seltsi maja, Jaunpilsi põllukivid, Dačka maja aseme jujurde viiv tammeallee, Jaunkalni talu ja kaks Sudrabiņi talu.^[7]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 1928 lätlast, 39 venelast, 31 valgevenelast, 5 ukrainlane, 5 poolakat ja 46 leedulast.^[8]

Valla külad:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv^[9]
Brandavas	mazciems	55 (2020)
Jaunpils	lielciems	799 (2020)
Jaunsēži	vidējciems	103 (2020)
Josti	mazciems	4 (2020)
Jurģi	vidējciems	72 (2020)
Leveste	vidējciems	225 (2020)
Saule	vidējciems	20 (2006)
Strutele	vidējciems	152 (2020)
Struteles muiža	mazciems	28 (2020)
Veclauki	vidējciems	112 (2020)