Jan Timman

Jan Hendrik Timman (sündinud 14. detsembril 1951 Amsterdamis) on hollandi maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1974).

Timman võitis 1967. aastal Jeruusalemmas juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali. Suurmeistriks sai ta 23-aastaselt 1974. aastal. Kolm aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. Ta on 9-kordne Hollandi malemeister (1974–1976, 1978, 1980, 1981, 1983, 1987, 1996).

Ta on mänginud maailmameistrivõistluste tsoonidevahelistel turniiridel. Kuid ei 1979. aastal Rio de Janeiros saadud neljas koht ega 1982. aastal Las Palmases 6.–7. koha jagamine viinud teda edasi (kolm paremat pääsesid pretendentide turniirile). Alles 1985. aastal Taxcos tsoonidevahelise turniiri võit viis ta mängima 1985. aastal Montpellier's peetud pretendentide turniirile (16 osavõtjat), kus ta jäi jagama 3.–4. kohta.

MM-i pretendentide matšturniiril (kestis 1988–1990) võitis ta kaheksandikfinaalis Valeri Salovit, veerandfinaalis Lajos Portischit, poolfinaalis Jon Speelmani, kuid finaalis kaotas Anatoli Karpovile (tulemusega 2½: 6½).

Järgmise MM-tsükli pretendentide matšturniiril (kestis 1991–1993) võitis Timman kaheksandikfinaalis Robert Hübnerit, veerandfinaalis Victor Korchnoid, poolfinaalis Artur Yusupovit, kuid finaalis (peeti jaanuaris 1993 San Lorenzo del Escorialis) kaotas ta Nigel Shortile (tulemusega 5½:7½). Short sai õiguse tiitlimatšile, kuid kuna ta mängis selle matši Professionaalse Male Assotsiatsiooni egiidi all, siis otsustas FIDE vastukaaluks korraldada MM-i tiitlimatš eksmaailmameistri Anatoli Karpovi ja pretendentide turniiril teiseks tulnud Jan Timmani vahel. Matš peeti novembris 1993. Timman kaotas tulemusega 8½:12½.

FIDE maailmameistrivõistluste pretendentide matšturniiril (1994–1996) võitis Timman kaheksandikfinaalis Joël Lautier'd, kuid kaotas veerandfinaalis Valeri Salovile.

1997. aastal FIDE MM-i turniiril Groningenis (100 osavõtjat, nokautsüsteem) kaotas Timman teises ringis Alexander Beliavskyile. 1999. aastal MM-i turniiril Las Vegases võitis ta teises ringis Levon Aronjani, kuid kaotas kolmandas ringis Aliaksey Fyodaraule.

Timman võitis 2005. aastal Göteborgis Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Hollandi võistkonna koosseisus kuldmedali. Ta mängis ajavahemikus 1972–2004 13 maleolümpial (Haifas toimunud maleolümpial 1976. aastal sai Timman võistkondliku hõbemedali).

Jan Timman (1964)
Jan Timman (1966)
Kasparov, Karpov ja Timman Amsterdamis (1987)

Välislingid muuda

Jan Timman – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Jan Timman FIDE andmebaasis