Jan Hus

Jan Hus (umbes 1370 – 6. juuli 1415 Konstanz) oli tšehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted:

• Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega.
• Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma.
• Nõudis kirikuvarade sekulariseerimist (ilmalikustamist).
• Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel.

Jan Hus võttis tšehhi keeles kasutusele š ja ž tähe.

1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal.

Hussiitide sõjad

 Pikemalt artiklis Hussiitide sõjad, Hussiidid, Esimene Praha defenestratsioon, 1419

1420. aastatel algasid Tšehhis tšehhi vaimuliku Jan Husi algatatud roomakatoliku kiriku reformiliikumise pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sõjategevus, mille haripunkt oli Tšehhis 1419–1437. Ülestõus algas 1419. aastal Prahas pärast Böömimaal kuninga Václav IV surma. Böömimaa valitsejaks valiti Leedu suurvürstiriigist Jagelloonide dünastiast Vytautas, kes valitses kuni surmani 1430. aastal.

Ülestõus haaras Praha järel ka Tšehhi lõuna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sõjajõu moodustasid taboriidid Jan Žižka ja Prokop Suure juhtimisel, nad lõid tagasi mitu hussiitidevastast ristisõda, kuni said 1437. aastal lüüa ja 1452 alistus Tábori linn.

Vaata ka

• Reformatsioon