Jaluit-Gesellschaft

Jaluit-Gesellschaft oli Saksamaa aktsiaselts, mis asutati 21. detsembril 1887 peakorteriga Hamburgis.

Vaade Jaluiti atollile lennukilt, 1978

Seltsi eesmärk oli võtta üle Okeaanias Jaluiti atollil asuv peafaktooria, mida varem olid juhtinud Deutsche Handels- und Plantagengesellschaft der Südeeeinseln ja firma Robertson & Hernsheim Hamburgis. Selts tegeles ka Jaluiti ning Gilberti saarte (praegu Kiribati) ja Karoliinide vahelise kaubanduse ja laevasõiduga. Ta omandas Marshalli saarte ja eriti Jaluiti atolli kaubanduses peaaegu monopoolse seisundi.

Põhikapital moodustas 125 000 riigimarka.

Jaluit-Gesellschaft võttis enda kanda protektoraadi halduskulud ning sai selle eest õiguse omandada peremeheta maad, tegelda pärlipüügiga ning ekspluateerida guaanovarusid. Haldusega tegeles keiserlik maapeamees (Landeshauptmann) mõne alluva ametnikuga.

Seltsil olid faktooriad Marshalli saarte 33 saarest 18-l. Ta tegeles kabotaažiga, ostes koprat ning müües lääne kaupu ja vedades posti.

Kompanii nimetas keisri nimel alamaid ametnikke.

Aastal 1892 omandas selts ka protektoraadis paiknevad USA ettevõtted.

Aastal 1900 maksis selts 12% dividende ning sai 151 955 riigimarka puhaskasumit.

Firma konkurendid olid Austraalia kompanii Trading Company Burns Philp & Co ja Briti kompanii Pacific Island Company.

Aastal 1906 loovutas Jaluit-Gesellschaft oma õigused kaevandada Nauru maa-alust fosforiiti 2000 naelsterlingi eest Briti kompaniile Pacific Island Company ning omandas osaluse selles ettevõttes, mis sai nüüd nimeks Pacific Phosphate Company. Peale selle pidi Pacific Phosphate Company maksma iga kaevandatud tonni fosforiidi eest teatud osa Jaluit-Gesellschaftile ning väiksema osa naurulastele.

Lipud

Ühel seltsi lippudest olid punasel taustal valged tähed "J. G.". Kujundus pärines Hernsheimi lipult.

Hilisemal lipul oli valgel taustal sõõr, milles olid Saksamaa värvid must, valge ja punane. Sõõr sümboliseeris maakera.

Kompanii ja Saksa Riigi vaheline lepe

Kompanii ja Saksa Riigi vahel sõlmiti järgmine lepe:

Kuna Marshalli saared (asukoht 4 ja 131 põhjalaiuskraadi ning 184 ja 175 idapikkuskraadi vahel), samuti Browni saarestik ja Providence'i (Ujelongi) saared on antud Tema Majesteedi Keisri kaitse alla ja kuna 21. detsembril 1887 registreeriti Hamburgis ühinemisartiklite alusel, mis sisalduvad lisas A, ja see kompanii on enda peale võtnud kanda protektoraadi haldamise kujul, on Tema Majesteedi nõusolekul sõlmitud järgmine lepe Välisasjade Ameti ja Jaluit-Gesellschafti vahel:

Artikkel 1

Jaluit-Gesellschaftile on antud järgmised eksklusiivsed õigused ja eesõigused ülalnimetatud protektoraadi alal:

a) õigus võtta oma valdusse omanikuta maa,

b) õigus tegelda pärlipüügiga, niivõrd kui seda ei tee kohalikud elanikud traditsiooni kohaselt,

c) õigus kaevandada guaanovarusid, kahjustamata kolmandate poolte korrapäraselt omandatud õigusi.

Artikkel 2

Protektoraati hakkab haldama riigikomissar, kes nimetatakse, teda abistab sekretär.

Artikkel 3

Riigikomissar nimetab protektoraadi kohalikuks haldamiseks nõutavad ametnikud nii, nagu panevad ette kompanii agendid Jaluitil, Saksa kantsleri nõusolekul.

Artikkel 4

Protektoraadi haldamise eelarve koostatakse igal aastal Välisasjade Ameti ja kompanii vaheliseks kokkuleppimiseks.

Kui edasine kokkulepe puudub, kehtib eelmise aasta eelarve.

Artikkel 5

Jaluit-Gesellschaft võtab enda kanda haldamisel tekkivad kulud. Järelikult on ta kohustatud:

a) maksma Välisasjade Ametile kvartalikaupa osadena 1. aprillist 1999 summa 23 460,00 marka (kakskümmend kolm tuhat nelisada ja kuuskümmend marka) artiklis 2 nimetatud kahe valitsusametniku tasustamiseks pluss lesepensionid;

b) bilansi esitamisel hüvitada Välisasjade Ametile igal aastal kõik kohalikest lisakuludest tulenevad kohalikke tulusid ületavad puudujäägid, nagu on ette nähtud eelarves (artikkel 2), kusjuures kõik ülejäägid krediteeritakse kompaniile;

c) pakkuma tasuta majutust kõigile ametnikele majutuskohtades, mida pakub kompanii, nagu on kirjeldatud lisas B; hooldama ja asendama neid vajaduse korral, ja samuti andma ametnike käsutusse sobivad kontoriruumid.

d) varustama riigikomisaari ja sekretäri residentsi ning samuti kontori kohase mööbli ja sisustusega, nagu on kirjeldatud lisas B.

e) võimaldama vaba läbipääsu ja tasuta sõidu protektoraadi piires igal ajal artiklis 2 nimetastud valitsusallikatele kõigil kompaniile kuuluvatel laevadel.

Artikkel 6

Protektoraadis tuleb igal aastal koguda litsentsi- ja peamakse, nagu eelarves on kirjeldatud. Muude maksude kogumine ning koormiste ja maksete kogumine halduskukude katmiseks peab toimuma vastavalt asjakohastele seadustele ja määrustele. Kui tulude ja kulude suhe on vähem soodne kui eelarves sätestatud, siis tuleb järgneval aastal Jakuit-Gesellschafti algatusel maksutingimusi parandada.

Artikkel 7

Seadusi ja määrusi, mis puudutavad protektoraadi haldamist, tuleb rakendada alles pärast kuulamist Jaluit-Gesellschafti ees.

Artikkel 8

Kohalike halduslike eeskirjade kehtestamisel tegutseb riigikomissar võimaluse piires kokkuleppel Jaluit-Gesellschafti agentidega.

Artikkel 9

Jaluit kuulutatakse kogu protektoraadi eksklusiivseks sisenemis- ja väljumissadamaks.

Artikkel 10

Kompanii tahtlik likvideerimine võib toimuda alles pärast eelnevat teadaandmist selle leppe katkestamisest. Kompanii mis tahes ühinemine mõne teise kompaniiga vajab Välisasjade Ameti heakskiitu.

Artikkel 11

Kompaniil on õigus teatada selle lepingu katkestamisest kahe aasta möödumisel. Kui kompanii kasutab seda õigust, katkeb leping ühe aasta möödudes sellest teadaandmise päevast. Välisasjade Ametil on õigus anda teada selle lepingu katkestamisest, kui see on vajalik poliitilistel põhjustel või kui kompanii ei täida talle selle lepinguga pandud kohustusi.

Artikkel 12

Pleasant Island (Navoda saar) allub selle leppe tingimustele niipea, kui ta antakse Riigi kaitse alla.

See lepe on koostatud kahes eksemplaris ja mõlema osapoole poolt alla kirjutatud.

Berliin, jaanuari kahekümne esimesel päeval, tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa.

Jaluit-Gersellschaft
direktorite nõukogu nimel
A. Weber Hernsheim

Riigisekretär
Saksa Välisasjade Amet
krahv von Bismarck

Välislingid

• Leppe tekst (tõlge inglise keelde)