Jakob Skytte

See artikkel räägib Tartu Ülikooli rektorist; 13. sajandi Eestimaa vasalli kohta vaata artiklit Jacob Skyttæ.

Jakob Skytte (ka Jacob Skytte; 29. juuni 1616 – 1. märts 1654) oli Tartu ülikooli (Academia Gustaviana) üliõpilane ja ühtlasi ka esimene rektor (rector illustris).

Tema isa Johan Skytte oli 1629–1634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, kes ka Jakobi ametisse pani. Rektoriks valimise ajal oli Jakob Skytte 16-aastane ning rektoriameti kõrval ühtlasi Tartu ülikooli üliõpilane; samal aastal immatrikuleeritud esimene üliõpilane Bengt Ekehielm oli temast kolm aastat vanem. Talle järgnenud rektorid valiti ametisse professorite seast pooleks aastaks.

1635. aastal lõi Inglismaa kuningas Charles I ta rüütliks. Svea õuekohtu assessor alates 1638, asepresident alates 1641. Linköpingi maapealik 1645–1650.

Abiellus 23. augustil 1635 Stockholmis Anna Nilsdotteriga (Bielkenstierna, 1617–1663), nende lapsed olid:

Gustaf Adolf (1637–1663)
Jakob (1657–1671)
Johan
Maria (surnud 1699)
Gunilla (surnud 1698)
Christina Anna (1643–1677)
Sofia Beata (surnud 1695)
Vendela (1641–1648)

Jakob Skytte poeg Gustav Adolf Skytte ja tütar Christina Anna Skytte jäid 1663. aastal vahele piraatlusega, Gustav hukati.

Eelnev –	Academia Gustaviana rektor Jakob Skytte 1632–1633	Järgnev Academia Gustaviana rektor Andreas Virginius (1633)