Jaanuar 2018

Jaanuar 2018, kroonika.

2018. aasta jaanuar algas esmaspäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast kolmapäeval.

Kuupäevad:   1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1. jaanuar

• Bulgaariast sai Euroopa Liidu eesistujariik.
• Iraanis algasid mitu päeva kestnud valitsuse ja riigi juhi 'Alī Khāmene'ī vastased meeleavaldused. Kokkupõrgetes politseiga sai 22 inimest surma.
• Šveitsi liidupresidendina astus ametisse Alain Berset.

2. jaanuar

• Ecuadoris vabastati ametist viimased kolm kuud vahi all viibinud asepresident Jorge Glas.
• Montserrati kuberneri kohusetäitjana astus ametisse Lyndell Simpson.

4. jaanuar

• Saint Lucia kindralkuberneriks nimetati Neville Cenac, kes astus ametisse 12. jaanuaril.

5. jaanuar

• Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretärina astus ametisse Lim Jock Hoi.

6. jaanuar

• Ecuadori parlament valis häältega 70:17 asepresidendiks María Alejandra Vicuña.

7. jaanuar

• Iraani valitsus keelustas inglise keele õpetamise algkoolis.
• Põhja-Küprose Türgi Vabariigis toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis Rahvusliku Ühtsuse Partei, mis sai 35,6% häältest ja 21 kohta 50-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 66,2%.

8. jaanuar

• Barbadose kindralkubernerina astus ametisse Dame Sandra Mason.

9. jaanuar

• Poola peaminister Mateusz Morawiecki tegi ulatuslikke muudatusi oma valitsuskabinetis. Välisministriks sai Jacek Czaputowicz, kaitseministriks Mariusz Błaszczak, siseministriks Joachim Brudziński ja rahandusministriks Teresa Czerwińska.

10. jaanuar

• Moldovas vannutati ametisse detsembris 2017 nimetatud ministrikandidaadid, keda president Igor Dodon oli keeldunud ametisse kinnitamast. Ministrid vannutas ametisse ajutiselt presidendi kohuseid täitma asunud parlamendi spiiker Andrian Candu, sest ministrite kandidatuuri kaks korda tagasi lükanud Dodon oli seda tehes käitunud põhiseaduse vastaselt ja kõrvaldati ajutiselt ametikohustuste täitmisest.

13. jaanuar

• Ameerika Ühendriikides astus ametisse Virginia osariigi kuberner Ralph Northam (Demokraatlik Partei).
• Pegasus Airlinesi lend 8622 libises maandumisel lennurajalt Türgis Trabzoni lennväljal ning jäi pidama järsul kaldanõlval mõne meetri kaugusel merest. Ükski 168 reisijast vigastada ei saanud.
• Tšehhis lõppes presidendivalimiste kaks päeva kestnud esimene voor. Kuna ükski kandidaat ei kogunud esimeses voorus võiduks vajalikku häälteenamust, pääses teise vooru edasi kaks enim hääli kogunud kandidaati – senine president Miloš Zeman, keda toetas 38,6% valijatest, ja Jiří Drahoš, keda toetas 26,6% valijatest. Valimisaktiivsus oli 61,9%.

15. jaanuar

• Rumeenias astus parteisiseste vastuolude tõttu ametist tagasi peaminister Mihai Tudose. Peaministri kohusetäitja kandidaadiks nimetati Paul Stanescu, keda aga president Klaus Iohannis valitsust juhtima ei kinnitanud.

16. jaanuar

• Ameerika Ühendriikides vannutati New Jersey kubernerina ametisse Phil Murphy (Demokraatlik Partei).
• Rumeenia president Klaus Iohannis nimetas peaministri kohusetäitjaks Mihai Fifori. Samal päeval esitas valitsev Sotsiaaldemokraatlik Partei peaministri kandidaadiks Viorica Dăncilă, kellele president Iohannis järgmisel päeval ka heakskiidu andis.
• Tšehhi parlamendis kaotas peaminister Andrej Babiši vähemusvalitsus usaldushääletuse. Valitsust usaldas 78 parlamendiliiget ja umbusaldas 117 parlamendiliiget. Järgmisel päeval teatas Babiš tagasiastumisest.

22. jaanuar

• Libeeria presidendina vannutati ametisse George Weah.

23. jaanuar

• Indias astus Madhya Pradeshi osariigi kubernerina ametisse Anandiben Patel.
• Tšiili valitud president Sebastián Piñera tegi teatavaks oma tulevase valitsuskabineti koosseisu.

24. jaanuar

• Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 55:43 tervishoiu- ja sotsiaalministriks Alex Azari.
• Tšehhi president Miloš Zeman rahuldas peaminister Andrej Babiši tagasiastumispalve.

26. jaanuar

• Ida-Timori president Francisco Guterres saatis parlamendi laiali ja kuulutas välja ennetähtaegsed parlamendivalimised, sest peaminister Mari Alkatiri ei suutnud saada parlamendilt heakskiitu oma poliitilisele programmile.
• Rumeenia peaministrikandidaat Viorica Dăncilă tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu, kus võtmekohtadest vahetus võrreldes senise valitsusega ainult rahandusminister. Rahandusministri kandidaadiks sai Eugen Teodorovici.

27. jaanuar

• Hondurases vannutati teiseks ametiajaks presidendiks Juan Orlando Hernández.
• Kanadas valiti Saskatchewani Partei esimeheks Scott Moe, kellest sai sellega ka Saskatchewani provintsi peaministrikandidaat.
• Tšehhis lõppes presidendivalimiste kaks päeva kestnud teine voor, mille võitis 51,4% häältega senine president Miloš Zeman. Tema vastaskandidaat Jiří Drahoš kogus 48,6% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 66,6%.

28. jaanuar

• Aafrika Liidu esimeheks sai Rwanda president Paul Kagame.
• Austrias Alam-Austria liidumaal toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimised võitis 49,6% häältega Austria Rahvapartei, mis sai 56-kohalises parlamendis absoluutse enamuse ehk 29 kohta. Valimisaktiivsus oli 66,6%.
• Küprosel toimus presidendivalimiste esimene voor. Teise vooru pääsesid edasi senine president Níkos Anastasiádis (35,6% häältest) ja endine tervishoiuminister Stávros Malás (30,2% häältest). Valimisaktiivsus oli 71,9%.
• Soomes toimusid presidendivalimised. Ülekaalukalt, 62,7% häältega võitis valimised senine president, parteituna kandideerinud Sauli Niinistö. Tegemist oli esimese korraga Soome ajaloos, kui üldrahvalikel valimistel valiti president ära esimeses valimisvoorus. Valimisaktiivsus oli 66,7%.

29. jaanuar

• Rumeenia parlament kiitis häältega 282:136 heaks Viorica Dăncilă valitsuskabineti, mis andis samal päeval ka ametivande.

31. jaanuar

• Guinea-Bissau peaministrina astus ametisse Artur Silva.