Jaan Sibul (alias Ivan Narodny, J. Talune, 11. november 1869 Viluste, Veriora vald23. september 1953 Sharon, Connecticut) oli eesti kirjamees.[1]

Jaan Sibul

Tegutses aktivistina.[2] Teda on nimetatud kui esimesi eestlastest ulmekirjanikke.[3]

8. aprillil 1906 teatas Los Angeles Herald: "Fakte Vene revolutsioonist vahendas meile revolutsioonilise liikumise üks peategelasi, kes on end siin juba viis nädalat varjanud, kuna ta pea eest pandi välja 50 000 rubla. See mees on Ivan Narodny. Ta oli läinudaastase Kroonlinna ülestõusu juht ning kolm nädalat ka välisilmale tundmatu Balti provintsivalitsuse juht. Viimase uputasid verre kasakad, kes tapsid Narodny naise ja kaks last ning põletasid maha tema maja. Enne seda oli ta veetnud neli aastat vanglas. Meie maale tuli hr Narodny selleks, et koguda raha uue Vene revolutsiooni jaoks. Selles ettevõtmises löövad kaasa Nikolai Tšaikovski [helilooja vend], keda nimetatakse Vene revolutsiooni isaks, ja kirjanik Maksim Gorki, kes saabub siia järgmisel nädalal."

Kaks aastat hiljem kirjutas Albuquerque Citizen "värvikast tegelasest, kindral [!] Ivan Narodnyst, kelle vankumatu vaprus on hoidnud Venemaa poliitikaelu keemistemperatuuril."[4]

Tegelikult oli tema õige nimi Jaan Sibul (John Onion), aga teda tunti ka nime Jaan Tasane (hääldada Tah'zahny) all. Viimase võttis ta 1898. aastal, kui vabanes Võru vanglast, kuhu oli saadetud valerahategemise eest. Vanglast vabastati ta psühhiaatrilise tõendi alusel, et tegu on vaimuhaigega.[5]

Revolutsiooni rahastamiseks väljastas Ivan Narodny 1000-dollarisi võlakohustusi, nimetades end sel puhul Vene Vabariigi peaministriks.[6]

Viited muuda

  1. Kitvel, Toivo 2017. Jaan Sibul/J. Talune/Ivan Narodny. Vikerkaar. Vt.
  2. Kitvel, Toivo 2017. Kolm nime – üks mees: lugu Verioralt pärit kirjanikust, kes Atlandi tagant Eesti vabariiki toetas. Tallinn: Külim.
  3. Ilves, Aapo 2018. Ilmus raamat Jaan Sibulast ehk Ivan Narodny'st. Räpina Rahvaleht, jaanuar, lk 7.
  4. Paavo Kivine. Lurichi sõda. 2018. Lk. 306.
  5. Paavo Kivine. Lurichi sõda. 2018. Lk. 307.
  6. Paavo Kivine. Lurichi sõda. 2018. Lk. 310.