Jaak Kangilaski
Jaak Kangilaski (10. detsember 1939 Viljandi – 30. august 2022[1]) oli eesti kunstiajaloolane ja rektor.
| Jaak Kangilaski | |
|---|---|
.jpg) Jaak Kangilaski 2006. aastal Tartu Ülikooli kunstimuuseumis | |
| Sündinud |
10. detsember 1939 Viljandi |
| Surnud | 30. august 2022 (82-aastaselt) |
| Haridus | Tallinna 10. Keskkool |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Abikaasa | Miralda Kangilaski |
| Lapsed |
Jaan Kangilaski Kadri Kangilaski |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | kunstiajaloolane, õppejõud |
| Töökohad |
Eesti Kunstiakadeemia Tartu Ülikool |
| Doktoritöö | Kunstnikerühmitus "Les Nabis" ja nende osa prantsuse 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse maalikunstis |
| Doktoritöö juhendaja | Vladimir Levinson-Lessing |
| Tuntumad õpilased | |
| Tunnustus |
Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Riigivapi IV klassi teenetemärk Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia Loend... |
Kangilaskit kui õppejõudu ja kunstiajalugu käsitlevate teoste autorit on peetud üheks tänapäevase Eesti teenekamaks kunstiajaloolaseks, kunsti populariseerijaks ning kunstnike ja kunstiajaloolaste õpetajaks.[1]
Haridus muuda
Ta lõpetas 1958. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolase ja kunstiajaloolasena. 1969. aastal kaitses ta samas kunstiteaduste kandidaadi väitekirja.
Töökohad muuda
Aastatel 1967–1971 oli Kangilaski Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud.
1971. aastal alustas ta tööd Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi / Tallinna Kunstiülikooli õppejõuna; aastatel 1978–1987 oli kunstiajaloo kateedri juhataja, 1987–1989 teadus- ja õppeprorektor, 1989–1995 rektor.
1995. aastal valiti Kangilaski Tartu Ülikooli kunstiajaloo professoriks. Selles ametis töötas ta 2005. aastani. Aastatel 2003–2006 oli ta Tartu Ülikooli prorektor[2], 2006. aastast Tartu Ülikooli emeriitprofessor.[3] 2014. aastal valiti ta ka Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessoriks.
Jaak Kangilaski on esinenud loengutega muu hulgas New Yorgi, Oslo, Bergeni, Helsingi, Turu ja Jyväskylä ülikoolis ning kirjutanud uurimusi kunstiteooriast, näituste ülevaateid ja arvustusi. Tema peamine uurimisvaldkond on olnud Lääne 19. ja 20. sajandi kunst.
Ta on olnud UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni esimees.[2]
Teoseid muuda
- "Kunsti kukeaabits" (koos Ott Kangilaskiga). Kunst 1967
- "Norra. Maa, rahvas, kunst". Eesti Raamat 1985
- "20. sajandi kunst" (koos Ants Juske ja Reet Varblasega). Kunst 1994, ISBN 5899200359
- "Üldine kunstiajalugu". Kunst 1997, ISBN 5899201460
- "Lühike eesti kunsti ajalugu" (koos Sirje Helmega). Kunst 1999, ISBN 589920222X
- "Norra. Maa, rahvas, kunst". Koolibri 2000, ISBN 9985009118
- "Kunstist, Eestist ja eesti kunstist". Ilmamaa 2000, ISBN 9985878884
- "Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile". Kunst 2003, ISBN 9949407036
- "Kunstikultuuri ajalugu" (11. klassi õpik). Kunst 2004, ISBN 9949407281
- "Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile". Kunst 2005, ISBN 9949407540
- "Minu elud". Tänapäev 2023
Artikleid muuda
- Eesti teaduskeele jätkusuutlikkusest. Eesti Päevaleht, 12. jaanuar 2006
- Kunst ja rahva maitse. Vikerkaar nr 4-5, 2009
Poliitiline tegevus muuda
Jaak Kangilaski kandideeris 2007. aasta Riigikogu valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kuid ei osutunud valituks. Ta on kuulunud ka Tartu linnavolikokku. 2009. aastast kuulus ta Nõmme Linnaosa Halduskogu 7. koosseisu.
Tunnustus muuda
- 1978 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
- 1981 Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia (artiklid “70 aastat Lääne kunsti” ja “Moskva-Pariis, Pariis-Moskva”)
- 1998 Riigivapi IV klassi teenetemärk[4]
- 1999 Tartu Ülikooli medal[5]
- 2002 Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia (artiklite kogumik “Kunstist, Eestist ja eesti kunstist”, mis hõlmab tema sihikindlat tööd Tartu Ülikooli üliõpilastega klassikalise uurimismeetodi juurutamisel ja arendamisel)
- 2006 Tartu Ülikooli suur medal[6]
- 2016 Kristjan Raua preemia (aastakümnetepikkune panus eesti kunsti ja kunstiajaloo mõtestamisse)
- 2016 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia (mitmete põlvkondade Eesti inimeste kunstiajaloolise ja -teoreetilise harimise ning rea kunstiajaloo õpikute ja ülevaateteoste kirjutamise ja toimetamise eest, samuti aastakümneid kestnud töö eest Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli õppejõuna)
Isiklikku muuda
Ta oli Juhan ja Mari Kangilaski poeg ja Ott Kangilaski vennapoeg.[7]
Tema abikaasa oli Miralda Kangilaski (sündinud Laagus). Jaak Kangilaski oli filosoof Jaan Kangilaski ja kunstnik Kadri Kangilaski isa.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Suri kunstiajaloolane Jaak Kangilaski". ERR. 30. august 2022. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ 2,0 2,1 Riho Laurisaar. Poliitikahuvi juhatas Jaak Kangilaski kunstini. Eesti Päevaleht, 5. detsember 2009
- ↑ TÜ nõukogu nimetas emeriitprofessoriks prof Jaak Kangilaski[alaline kõdulink]. 31. märts 2006
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 926
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
- ↑ Pekka Erelt. Jaak Kangilaski – kunstimagnet rahvale. Eesti Ekspress, 1997
Kirjandus muuda
- "In memoriam professor emeritus Jaak Kangilaski". ERR, 31. august 2022
- ""Pealtnägija: legendaarne kunstiajaloolane osutus topeltagendiks". ERR, 10. mai 2023
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jaak Kangilaski |
- Jaak Kangilaski Eesti Teadusinfosüsteemis
- Haud Tallinna Metsakalmistul
| Eelnev Voldemar Vaga |
Tartu ülikooli kunstiajaloo professor 1995–2005 |
Järgnev Juhan Maiste |