Jüri Vilmsi tänav

tänav Tallinnas

Jüri Vilmsi tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadrioru, Raua ja Torupilli asumis.[1] Tänav algab Narva maanteelt ning lõpeb Lubja tänaval.

Kaart
Kaart

Ajalugu muuda

 
Riesenkampfi tänav 1914. aasta Tallinna kaardil

Jüri Vilmsi tänav (varem Riesenkampfi tänav) oli nimetatud Tallinna rae bürgermeister Dietrich Ferdinand Riesenkampfi järgi. Jüri Vilmsi tänav Tallinnas on olnud ajalooliselt ka Riesenkampfi tänav, Riesenkampffi tänav, Suur-Riisikampfi tänav; saksa keeles Riesenkampfstraße; vene keeles Ризенкампфская ул.[2]

1818. aastal ostis Tallinna raehärra ja bürgermeister Carl Eberhard Riesenkampff (1758–1825) Narva maantee ja praeguse Vilmsi tänava nurgal kaupmees Johann Duborgi kõrtsi kinnistu. Selle kinnistu koosseisu kuulus ka suurem maa-ala praeguse Vilmsi, Koidula ja Faehlmanni tänava vahelises kolmnurgas, kust hiljem hakati subobrokikrunte eraldama.

 
Ajalooline Kadrioru apteegi hoone, J. Vilmsi 2 // Narva maantee 50

Ajaloolise Kadrioru apteegi hoone[3] projekti J. Vilmsi 2 tellis Tallinna bürgermeistri naine Marie Fredericke Riesenkampf ja hoone projekteeris 1844. aastal kubermanguarhitekt August Gabler (1820–1884). Algselt kasutati maja suvemõisa peahoonena. 18. mail 1873 avas proviisor Georg Heinrich Haetge hoones apteegi, mis tegutses kuni 21. sajandini. 1989. aastal võttis Tallinn hoone muinsuskaitse alla ja 1997. aastal kanti see riiklike kultuurimälestiste nimekirja. Tallinna linn müüs apteegihoone, abi- ja kõrvalhoone[4] 2001. aastal.

J. Vilmsi 17 asus ühekorruseline mansardkorrusega puust kortermaja, mille lasi 1860 aastatel ehitada raehärra Gabriel Gleiss. 1980 tunnustati elumaja elamiseks vähekõlblikuks, elanikud paigutati ümber ja elumaja ja samal krundil asuvad tööstushoone ja kuurid lammutati. 2016. aastal ehitati J. Vilmsi 17 / Vesivärava 16 uus korterelamu.

J. Vilmsi 50 majas, kus elas öövaht Johan Rakfeld, kus politseiga peetud tulevahetuses said surma 7. detsembril 1924 end pärast 1. detsembri riigipöördekatset varjanud Georg Kreuks, Rudolf Pälson ja Vladimir Bogdanov[5].

 
Endine Tallinna linnatapamaja kontorihoone, J. Vilmsi 53a

J. Vilmsi 53a asub endise Tallinna linnatapamaja kontorihoone.[6] Teised Tallinna Tapamaja kompleksi hooned, endise aadressiga Jüri Vilmsi 37, on kas lammutatud või kapitaalselt ümber ehitatud. Tallinna linnatapamaja asukohaks valiti Vilmsi tänava pikendusel asunud heinamaa, mis jäi väljapoole selleaegset linnapiiri. Linnainsener Carl Gustav Jacoby projekti järgi ehitati seda aastatel 1891–1893. Hoone esimesel ja katusekorrusel paiknesid teenistujate korterid ja teine korrus oli kasutusel kontoripinnana.

17. jaanuaril 1923 nimetati 1883. aastal rajatud Riesenkampfi tänav (Narva maanteest kuni Tartu maanteeni) Jüri Vilmsi tänavaks ning 22. jaanuaril 1936 sai (Juhan Kunderi tänava ristmikust Tartu maanteeni) omaette tänavaks Johannes Kappeli tänav.[7]

Aastail 1940–1941 ja 1944–1991 kandis Jüri Vilmsi tänav Jaan Tombi nime.[8] 27. augustil 1940 nimetati Jüri Vilmsi tänav Eesti kommunisti Jaan Tompi nimeliseks. Saksa okupatsiooni ajal tänava vana nimi taastati, kuid 1944. aastal sai tänav taas nimeks Jaan Tompi tänav. Jüri Vilmsi tänava nimi taastati 18. oktoobril 1991.

Hoonestus muuda

  • Jüri Vilmsi tänav 5 // Raua tänav 36 asub 1998. aastal ehitatud büroohoone-elamu
  • Jüri Vilmsi tänav 6 asub esinduslik korterelamu hoone, Raua tänava ja Vilmsi nurgale ehitati tekstiilitööstus Mistra tellimusel 1993. aastal.[9]
  • Jüri Vilmsi tänav 47 asub 1995. aastal ehitatud büroohoone-elamu

Galerii muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda