Vikipeedia

Jüri Engelbrecht

Eesti mehaanikateadlane, akadeemik

Jüri Engelbrecht (sündinud 1. augustil 1939) on eesti mehaanikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990), Eesti Teaduste Akadeemia president aastatel 1994‒2004.

Leelo Tungal ja Jüri Engelbrecht kirjandustänaval
Foto: Ave Maria Mõistlik, 11. september 2021
Jüri Engelbrecht teadusuuringute rahvusvahelistumise seminari avamisel

Elulugu muuda

Lõpetas 1957. aastal Tallinna 7. Keskkooli ning 1962. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusinseneri diplomiga, läbis samas aspirantuuri ning kaitses 1968. aastal tehnikakandidaadi väitekirja mehaanika alal. 1982. aastal kaitses ta Ukraina Teaduste Akadeemia Mehaanika Instituudi juures füüsika-matemaatikadoktori kraadi pideva keskkonna mehaanika alal ning 1984. aastal sai professori kutse.

Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateedrisse asus Jüri Engelbrecht tööle juba õpingute ajal ning ülikooli lõpetamisel jätkus tema tegevus pärast suunamise tõttu eemaloldud aastat sama kateedri juures kuni 1968. aastani. Pärast järeldoktori aastat Tšehhi Tehnikaülikoolis Prahas asus ta tööle Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis, kus on töötanud kokku üle poole sajandi ning kus valmis ka tema doktoritöö lainelevi teooriast.[1] Küberneetika instituudis on Jüri Engelbrecht töötanud vanemteaduri (1969‒1986), osakonnajuhataja (1986‒1989, 1994‒2014), teadusdirektori (1989‒1994), mittelineaarsete protsesside analüüsi keskuse juhatajana (1999‒2015) ning juhtivteadurina (2005‒2016).[2] Aastast 2016 jätkab ta samas konsultandina. 2017. aastast on Jüri Engelbrecht Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.[2]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jüri Engelbrecht 1990. aastal ning ta kuulub informaatika ja tehnikateaduste osakonda. Aastatel 1994‒2004 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia president, 2004‒2014 asepresident ning 2014‒2019 kuulus vabaliikmena juhatuse koosseisu. Oli Eesti Teaduse Tippkeskuste Nõukogu esimees (2011‒2015). 2020. aastast töötab ta akadeemia välissuhete nõunikuna. Ta on akadeemia kirjastusnõukogu liige.

Teadustöö muuda

Jüri Engelbrechti teadustöö põhisuunad on olnud matemaatiline füüsika ja teoreetiline mehaanika: mittelineaarne lainelevi ja dünaamika, komplekssüsteemide omapära keerukuse ja lihtsuse sümbioosis, sh südamerütmi dünaamika modelleerimine. 1999. aastal loodi tema initsiatiivil Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskus (Eesti teaduse tippkeskus 2002–2007), mille juhataja ta oli kuni 2015. aastani.

Akadeemiline tegevus muuda

Teadusuuringute kõrvalt on Jüri Engelbrecht olnud aastatel 1984–2016 (vaheaegadega) Tallinna Tehnikaülikooli professor. Ta on lugenud matemaatika ja teoreetilise mehaanika põhikursust, mittelineaarse mehaanika ning matemaatilise modelleerimise erikursusi, juhendanud kraadiõppureid ning juhtinud rakendusmehaanika õppetooli. Ta on töötanud paljudes Euroopa ülikoolides (Praha, Newcastle, Surrey, Cambridge, Pariis, Aachen, Torino, Messina, Duisburg-Essen, Budapest jt). Tema juhendamisel on kaitstud 10 doktori- ja 8 magistritööd.

Töid muuda

Tema sulest on ilmunud üle 300 artikli, neist üle 200 eelretsenseeritavates teadusajakirjades, ta on paljude monograafiate ja õpikute autor. Hulk Jüri Engelbrechti kirjutisi on ilmunud ka populaarteaduslikes väljaannetes: rida artikleid ajakirjas Horisont: rubriik fraktalitest ja Rein Veskimäe intervjuud, mitmed esseed ja reisikirjad kultuurilehes Sirp, koostöös Tiit Kändleriga artiklid Päevalehes, esseed ajakirjas Akadeemia, mitmed artiklid, saatesõnad, arvamused polulaarteaduslikesse raamatutesse.

Monograafiad

  • Engelbrecht, J., Nigul, U.K. 1981. Nelineinyie volny deformatsii. Nauka, Moskva.
  • Engelbrecht, J. 1983. Nonlinear Wave Processes of Deformation in Solids. Pitman, London.
  • Engelbrecht, J., Fridman, V., Pelinovski, E. 1988. Nonlinear Evolution Equations. Longman, London. (Pitman Research Notes in Mathematics Series; 180).
  • Engelbrecht, J. 1991. An Introduction to Asymmetric Solitary Waves. Longman, Harlow.
  • Engelbrecht, J. 1997. Nonlinear Wave Dynamics. Complexity and Simplicity. Kluwer, Dordrecht et al. ISBN 0792345088
  • Berezovski, A., Engelbrecht, J., Maugin, G. A. 2008. Numerical Simulation of Waves and Fronts in Inhomogeneous Silids. World Scientific, Singapore.
  • Janno, J., Engelbrecht, J. 2011. Microstructured Materials: Inverse Problems. Springer, Heidelberg et al. ISBN 9783642215834
  • Engelbrecht, J. 2015. Questions About Elastic Waves. Springer, Heidelberg et al. ISBN 9783319147901
  • Engelbrecht, J., Kitt, R. 2020. Komplekssüsteemid, ehk, Tervik on suurem kui osade summa. Postimees Kirjastus, Tallinn. ISBN 9789916603505
  • Engelbrecht, J., Tamm, K., Peets, T. 2021. Modelling of Complex Signals in Nerves. Springer, Cham. ISBN 9783030750381

Toimetanud

  • Nigul, U., Engelbrecht, J. (eds) 1983. Proc. IUTAM Symposium on Nonlinear Deformation Waves. Springer, Heidelberg et al.
  • Engelbrecht, J. (ed) 1989. Nonlinear Waves in Active Media. Springer, Heidelberg.
  • Gaponov-Grekhov, A. V.,, Rabinovich, M. I., Engelbrecht, J. K. (eds) 1989-1990. Nonlinear Waves. Research Notes in Physics. Springer, Heidelberg et al. I (1989); II (1989); III (1990).
  • Engelbrecht, J. (toim.) 1992. Mehaanika meil ja mujal. Valgus, Tallinn.
  • Jeffrey, A., Engelbrecht, J. (eds) 1994. Nonlinear Waves in Solids. Springer, Vienna. (CISM Courses and Lectures; 341).
  • Engelbrecht, J. (toim.) 1998. Eesti Teaduste Akadeemia. Juubeliaasta – 1998. Eesti TA,Tallinn.
  • Engelbrecht, J. (toim.) 1998 Eesti Teaduste Akadeemia. Ülevaateid ja meenutusi. Eesti TA, Tallinn.
  • Engelbrecht, J. (toim.) 1998. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938-1998. Eesti TA, Tallinn. ISSN 1406-3107
  • Engelbrecht, J., Ergma, E. (toim.) 2000. Noored teaduses. Eesti TA, Tallinn. ISBN 998550304X
  • Engelbrecht, J., Ergma, E. (toim.) 2001. Eesti teadusreform – plussid ja miinused. Eesti TA, Tallinn. ISBN 9985503368
  • Guran, A., Maugin, G. A., Engelbrecht, J., Werby, M. (eds) 2001. Acoustic Interactions with Submerged Elastic Structures. Pt II. Eorld Scientific, Singapore. ISBN 9810229658
  • Engelbrecht, J., Küttner, R. (toim.) 2002. Teadusmõte Eestis (I). Tehnikateadused. Eesti TA, Tallinn. ISBN 9985788265
  • Engelbrecht, J., Kutser, M. (toim.) 2006. Keeruka maailma ilu. TTÜ küberneetika instituut, CENS, Tallinn. ISBN 9789985503935
  • Engelbrecht, J. (toim.) 2010. Teadusmõte Küberneetika Instituudis. TTÜ küberneetika instituut, Tallinn. ISBN 9789949430383
  • Engelbrecht, J. (ed) 2011. Research in Estonia. Present and Future. Estonian Academy of Sciences, Tallinn. ISBN 9789949920303
  • Engelbrecht, J. (toim.) 2013. Teadusmõte Eestis (VIII) Teaduskultuur. Eesti TA, Tallinn. ISBN 9789949920365
  • Engelbrecht, J. (toim.) 2018. Teadusmõte Eestis (IX). Teadus ja ühiskond. Eesti TA, Tallinn. ISBN 9789949920389

Õpikud

  • Engelbrecht, J., Uus, A. 1993. Mittelineaarne dünaamika ja kaos. Eesti TA, Küberneetika Instituut, Tallinn.
  • Lepik, Ü., Engelbrecht, J. 1999. Kaoseraamat. Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn. ISBN 9985502353

Esseed

  • Engelbrecht, J. 2004. Mõtterajad. Eesti TA, Tallinn. ISBN 9985503732
  • Engelbrecht, J. 2004. Attractors of Thoughts. Eesti TA, Tallinn. ISBN 9985503740
  • Engelbrecht, J., Mann, N. 2011. The Sum of the Parts: ALLEA and Academies. ALLEA, Amsterdam. ISBN 9789069846385
  • Engelbrecht, J. 2014. Mõtteraamat. Eesti TA, Tallinn. ISBN 9789949920372
  • Engelbrecht, J. 2017. Akadeemilised mõtisklused. Ilmamaa, Tartu. (Eesti mõttelugu; 133). ISBN 9789985776001
  • Engelbrecht, J. 2021. Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas. Postimehe kirjastus, Tallinn. ISBN 9789916667262
  • Engelbrecht, J 2022. Meie abielu värvid : Kaja ja Jüri lugu kodus ja maailmas. [Engelbrecht, Jüri]. Tallinn. ISBN 9789916414392

Teadusajalugu

  • Engelbrecht, J., Tammiksaar, E. 2018. Eesti teaduse 100 aastat. Post Factum, Tallinn. ISBN 9789949603367
  • Engelbrecht, J., Kutser, M. 2019. Vaateid mehaanikale Eestis: 1918-2018. Tallinn. ISBN 9789949889501

Teaduskorralduslik tegevus muuda

Jüri Engelbrecht on edendanud Eesti teadust ja koostööd teiste riikidega nii Euroopas kui maailmas. Tema algatas kvaliteedipõhise uuringute rahastamine Eestis, tippkeskuste programmi, nõustas haridus- ja teadusministeeriumi jne. Ta on üks strateegiate “Teadmistepõhine Eesti 2002‒2006” ja “Teadmistepõhine Eesti 2007‒2013” autoritest. Jüri Engelbrecht on olnud Euroopa teadusfondi (ESF) nõukogu liige (1998‒2011), Euroopa Liidu teadusvolinikku nõustava kogu (EURAB) liige (2004‒2007), rahvusvahelise teadusorganisatsioonide liidu (ISCU) peaassamblee liige (1995‒2004), majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) ekspert jne. 1995. aastal alustas ta tegevust Euroopa teaduste akadeemiate föderatsioonis (ALLEA), olles väikeriikide teadusuuringute töögrupi, hiljem teadusuuringute koostöö töögrupi juht ning oli 2006‒2011 selle president.[1]

Teaduskompetentsi Nõukogu esimehena (1997–2003) on akadeemik Engelbrecht toonud tänasesse Eesti teadusse ja suhtlemisse teadlaste vahel sellise termini nagu excellence in research – teadust tehtagu tasemel, mis on konkurentsivõimeline igas maailma punktis.[3] Aastatel 1995–2011 oli ta Vabariigi presidendi akadeemilise nõukogu (alates 2006 Presidendi mõttekoja) liige, olnud Avatud Eesti Fondi Nõukogu liige, välisministri ELi komisjoni liige jne.

Ta on Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige ja on kuulunud TEA entsüklopeedia akadeemilisse kolleegiumi.

Tunnustus muuda

  • 1987 Accademia Peloritana dei Pericolanti (Itaalia) liige
  • 1992 Eesti Vabariigi teaduspreemia
  • 1993 A. von Humboldti teaduspreemia
  • 1995 Soome Valge Roosi aumärk
  • 1996 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige
  • 1996 New Yorgi Teaduste Akadeemia liige
  • 1996 Läti Teaduste Akadeemia välisliige
  • 1998 Ungari Teaduste Akadeemia auliige
  • 1998 Göteborgi Kuningliku Teadus- ja Kunstiühingu välisliige
  • 1999 Eesti Teaduste Akadeemia medal
  • 1999 TTÜ medal Mente et manu
  • 1999 Eesti Vabariigi Riigivapi IV klassi teenetemärk
  • 1999 Budapesti Tehnikaülikooli audoktor (Dr.hc)
  • 2000 Balti akadeemiate medal
  • 2000 Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis auliige
  • 2002 Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist
  • 2003 Prantsusmaa Akadeemiliste Palmide Ordeni rüütlimärk
  • 2003 Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige
  • 2004 Haridus- ja Teadusministeeriumi teenetemärk nr 1
  • 2004 Academia Europaea liige
  • 2005 Poola Vabariigi Teeneteordeni Rüütlirist
  • 2005 Eesti Teaduste Akadeemia Nikolai Alumäe nimeline medal
  • 2005 Bulgaaria Teaduste Akadeemia Marin Drinovi medal
  • 2007 Riigivapi III klassi teenetemärk [4]
  • 2008 Eesti Vabariigi teaduspreemia
  • 2010 World Academy of Art and Science (WAAS) liige
  • 2010 Lissaboni Teaduste Akadeemia välisliige
  • 2015 Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)
  • 2020 Eesti teaduse populariseerimse elutööpreemia [5]

Isiklikku muuda

Keerukuse ja lihtsuse sümbioos köidab Jüri Engelbrechti ka väljaspool teadusruumi, tema huvide sfääri kuuluvad filosoofia, muusika, keeled jpm. Kooliajast on külge jäänud sporditegemine, eriti suusatamine ja jooksmine.

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 34-35
  2. ↑ 2,0 2,1 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV (52) 2019. Tallinn, 20202, lk 97
  3. ↑ Margus Maidla. Akadeemik Jüri Engelbrecht ‒ Eesti teaduse kõva käsi. ‒ Teaduste Akadeemia ‒ Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 253-259
  4. ↑ Kes? Mis? Kus? 2008, lk 372
  5. ↑ Saart, Katrin (16. november 2020). "Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Jüri Engelbrecht". ETAG. Vaadatud 10.12.2020.

Kirjandus muuda

  • Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938‒1998. Tallinn, 1998, lk 34-35
  • Margus Maidla. Akadeemik Jüri Engelbrecht, Eesti teaduse kõva käsi. ‒ Teaduste Akadeemia ‒ Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 253‒259

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jüri_Engelbrecht&oldid=6515122"