Järve raudteepeatus
Järve raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis. Asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres, 5 km kaugusel Balti jaamast. Jaam on Tondi ja Rahumäe raudteepeatuse vahel.[1] Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.[2]
| Järve raudteepeatus | |
|---|---|
 | |
| Koordinaadid | 59° 24′ 2″ N, 24° 43′ 27,8″ E |
| Omanik | AS Eesti Raudtee |
| Platvormid | 2 |
 | |
Järve raudteejaama pöörmed likvideeriti 2017. aastal ja raudteejaamast sai rongide peatuskoht.[3]
Peatuses kesklinna sõidusuunal väljuvad inimesed satuvad Virve tänava kaudu Laine tänavale. Keila sõidusuunal väljuvad inimesed satuvad Alajaama tänavale.
Ümberistumisvõimalus on Pärnu maanteel Järve bussipeatuses bussiliinidele 5 (Männiku–Metsakooli tee), 18 (Viru keskus – Laagri), 32 (Männiku–Kopli), 36 (Väike-Õismäe – Viru) ja 57 (Raudalu–Kalev).[4]
Kaheteelise raudtee ääres on kaks 150 meetri pikkust perrooni.[5] Peatuses peatuvad Elektriraudtee Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Riisiperre ja Kloogaranda sõitvad elektrirongid.
Ajalugu muuda
Järve raudteepeatus avati liikluseks 1923. aastal.[6] 1925. aastal sai Järve jaama õigused. 1926. aastal valmis arhitekt Karl Burmani kavandite järgi juugendstiilis (rahvusromantilises laadis) jaamahoone: ümarkaarsed uksed, tiheda ruudustikuga aknad ja kõrge, sindlitega kaetud kelpkatus. 1995. aastal tehtud remont muutis mõneti hoone ilmet.[7] Järve jaamahoone asub aadressil Alajaama tänav 1. Piletimüük jaamahoones lõpetati 1998. aasta kevadel.[8]
1999. aastal võeti hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla[9] ja alates 2008. aastast oli seal noortekeskus.[10] Jaamahoone kõrval asub üks kolmest Tallinna ja Harjumaa elektriraudteed toitvast veoalajaamast, kuhu varem suundus Järve jaamast ka harutee.[11] Nõukogude perioodil kulges raudtee Järvelt ka Ülemistele, peamiselt sõjalistel eesmärkidel ehitatud harutee demonteeriti 1990. aastate keskel.
Järve raudteepeatuse juures, Järve tänaval asus raudteeülesõidu koht, mis suleti 1997. aastal.[12] Samale suunale 300 m kaugusele peatusest jääb ka A. H. Tammsaare tee raudteeviadukt.
Järve raudteejaama likvideerimisel 2018. aasta juulis, jäi alles vaid rongide peatuskoht. Jaamahoone otsene seos raudteega seetõttu kadus ning hoone müüdi maha. Täna asub seal ürituste korraldamiseks paslik peosaal.
Seoses Stadler FLIRT-i rongide kasutuselevõtuga rajati 2012. aastal uued, 150 m pikkused perroonid.[13]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Järve". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2009. Vaadatud 11. juulil 2009.
- ↑ http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
- ↑ As Eesti Raudtee mitteavalikud andmed
- ↑ "Sõiduplaanid". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 11. juulil 2009.
- ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.
- ↑ Robert Nerman. Järve asum jäi linlastele pikaks ajaks kõrvaliseks paigaks / Tallinna Postimees, 12. detsember 2008
- ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
- ↑ Marko Püüa. Nõmme jaamahooned seisavad ripakil.[alaline kõdulink] / Postimees, 11. november 1998
- ↑ Järve laiarööpmelise raudtee jaamahoone, 1926. a. Kultuurimälestiste riiklik register.
- ↑ Vanas raudteejaama hoones avatakse Järve noortekeskus. Tallinn.ee, 24. november 2008
- ↑ http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=18572&save=1 Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll, 4. juuni 2003. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava (2003–2017)
- ↑ Piret Peensoo. Järve ülesõit suleti. / Eesti Päevaleht, 08. oktoober 1997.
- ↑ Järve | Eesti Raudteeajaloo Selts
Välislingid muuda
Järve raudteepeatus – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis| Eelnev peatus |  |
Järgnev peatus |
 Tondi
|
 |
Rahumäe 
|